/nginx/o/2013/09/05/2175755t1h6370.jpg)
Moskval on tõsine alus kahelda, et Hispaania hävitaja tulistas raketi Eesti kohal välja kogemata, ütles Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) endine direktor, praegune riigiduuma saadik Nikolai Kovaljov.
FSB eksjuht seostab raketi väljatulistamist Eesti kohal Venemaa vastaste sanktsioonidega (13)
10. august 2018, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui juhuslik saab «juhitava» raketi tulistamine olla pea kohe pärast pimedusejüngritest senaatorite Vene-vastaste majanduslike, poliitiliste ja diplomaatiliste sanktsioonide tugevdamise eelnõu esitamist?» küsis Kovaljov neljapäeval Interfaxiga vesteldes.
«Kui rakett oleks lennanud Venemaa suunas, võinuks seda pidada NATO kallaletungiks kõigi sellest tulenevate tagajärgedega,» sõnas ta.
Hispaania õhuturbe hävitaja Eurofighter lasi teisipäeva pärastlõunal Eesti õhuruumis eksikombel välja õhk-õhk tüüpi lahingraketi AMRAAM, mis kukkus Eesti valitsuse hinnangul Järvamaal Endla looduspargi kanti, kus puudub inimasustus. Leedus Šiauliais baseeruv Hispaania hävitaja osales Eesti õhuruumis õppusel ja rakett tulistati välja õhuharjutusalal.
Kuus USA vabariiklasest ja demokraadist senaatorit esitasid eelmisel nädalal kongressile uue sanktsioonidepaketi, mis on muu hulgas suunatud Venemaa oligarhidele, tipp-poliitikutele, riigivõlale ja häkkeritele. Lisaks tahavad senaatorid teada, kas Venemaa täidab USA seaduse alusel terrorismi riikliku toetaja kriteeriumid.
Duumaliikme arvates on NATO vägede viibimine Eestis, samuti hulgas teistes riikides oht nendele riikidele endile.
USA senaatori Lindsey Grahami ja tema ametivendade eelnõu kohta arvas Kovaljov, et ei saa jätte tähelepanuta raketi-juhtumi ja eelnõu avaldamise aja kokkulengemist.
Ta meenutas, et «aktis USA julgeoleku kaitsmise kohta Kremli agressiooni eest (CAATSA) kõlavad järjekindlad üleskutsed kiirendada ülemääraste relvade üleandmist NATO riikidele, et vähendada mõne NATO riigi sõltumist Vene tehnikast».
«Tekitatakse sebimist ja lobi sõjatehnika ja -moona rahvusvaheliste ettevõtetele: Vene relvatööstus surub neid soodsa hinnaga täppisrelvi pakkudes maailmaturult välja,» ütles Kovaljov.
Seetõttu, lisas FSB eksdirektor, «on isegi hirmus kujutleda, kui palju kordi suureneb mitte üksi õhk-õhk rakettide, vaid ka suurtükilaskude jms juhusliku tulistamise vahejuhtumite arv, kuid märgatavalt võimsamatest relvadest, sealhulgas massihävitusrelvadest, kui USA eelnõu saab carte blanche».