Kaua oodatud ja palju kirutud digiregistratuur loodetakse lõpuks tööle saada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Kuigi riik kulutas üksjagu aega ja raha digiregistratuuri loomisele, ei saadud seda tööle. Uus digiregistratuur peaks käivituma juba järgmisel aastal ning haiglate tõrksuse murdmiseks on haigekassal oma plaan.

«Pilootprojekti korras liitub digiregistratuuriga novembris Põhja-Eesti regionaalhaigla ja kui järgmisel aastal ühinevad teised haiglad, siis me oleme ühe sammu edasi saanud,» ütles haigekassa juht Rain Laane. Ta lisas, et muudatuste läbiviimisel on võimalik kasutada nii piitsa ja präänikut ning tema eelistab alati koostööd. «Aga alati see kahjuks ei toimi,» lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla sõnul on digiregistratuurist patsiendi jaoks kasu siis, kui seal on võimalik visiite broneerida rohkem kui ühte haiglasse. Selleks, et motiveerida ka teisi raviasutusi digiregistratuuriga liituma, kirjutab haigekassa haiglatega sõlmitavasse lepingusse sisse liitumise digiregistratuuriga aasta jooksul pärast üleriigilise digiregistratuuri lahenduse valmimisest ehk hiljemalt aastaks 2020.

«Varasema lahenduse puhul pidid haiglad visiidiaegasid üles laadima, selle asemel hakkab loodav lahendus infot vabade visiidiaegade kohta saama haigla infosüsteemist,» selgitas tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse rahvusvaheliste suhete koordinaator Monika Soosaar vana ja uue lahenduse erinevust.

Uue lahenduse puhul teeb süsteem teeb haiglatesse päringuid, küll aga jääb haiglate ülesandeks digiregistratuuri jaoks üles laadida oma pakutavate teenuste nimekiri. Ka luuakse perearstidele võimalus haiglatest vabade visiidiaegade pärimiseks ja broneerimiseks.

Soosaar selgitas, et uus lahendus tugineb vanal, küll aga luuakse uuendamise käigus andmete pärimise võimalused haiglate infosüsteemidest, samuti on väljaarendamisel visiidi eest tasumise võimalus.

Uue lahendusega saavad liituda kõik haiglad, senisest kasutuselolevast digiregistratuurist loobuma ei pea. «Küll aga eeldab digiregistratuuriga liitumine täiendavaid arendustöid haiglate infosüsteemides,» ütles Soosaar.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla e-haigla juhi Imbi Kivi-Silla sõnul on nende haigla esimene, kellega uut süsteemi katsetatakse. «Regionaalhaigla roll on pakkuda üleriigilisse digiregistratuuri oma arstide vastuvõtuaegu ning osaleda digiregistratuuri loogika disainis (broneerimine, muutmine, tühistamine),» lisas ta.

2014. aastal kirjutas riigikontrolli tervishoiuvaldkonna tollane auditijuht Liisi Uder, et digiregistratuur pole käivitunud, sest raviasutused pole sellest huvitatud. «Avalikust rahast finantseeritava, kuid siiski eraõigusel põhineva tervishoiu puhul peavad teenuseosutajad üksteist konkurentideks. Haiglad ütlevad, et üleriigiline süsteem, kus kõik ajad on kogu aeg broneerimiseks saadaval, ei ole tehniliselt võimalik. Ometi on sellised võimalused loodud näiteks turisminduses, kus lennuki- või hotellikohti saavad kõik võrgus broneerida,» kirjutas Uder.

Tagasi üles