Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mulke ähvardab kuue gümnaasiumi sulgemine

Тынис Лукас. FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Haridusministeeriumi soov kaotada Viljandi maakonna senisest kaheksast gümnaasiumist kuus tekitas koolijuhtidel küsimuse, mitut õpetajat ootab sellisel juhul ees töötuks jäämine.


Haridusminister Tõnis Lukas tutvustas teisipäeval mulkidele 2012. aastal kehtima hakkavat koolisüsteemi, kus eraldatakse põhikoolidest gümnaasiumid ja osa viimastest suletakse.



Et uus süsteem võimalikult hästi välja töötada, valis ministeerium nii-öelda mudelmaa­konnaks Viljandi. Kahe tunni jooksul näitasid haridusministeeriumi analüütikud Tiina Annus ja Priit Laanoja väikekooli juhtidele keerulisi tabeleid ning rääkisid uuendustest.



Viljandimaa mudel näeb ette, et maakonda jääb senise kaheksa gümnaasiumi asemel alles kaks. Haridusministeeriumi tehtud arvutused näitasid, et nelja aastaga väheneb õpilaste arv umbes kolmkümmend protsenti, mis tähendaks nagunii umbes nelja gümnaasiumi sulgemist.



Millised koolid sulgeda, ei osanud Lukas vastata, sest praegu on koolikorraldus omavalitsuste õlul ja lahenduseni tuleb jõuda läbirääkimiste teel. «See on koht, kus tuleb rahulikult mõelda,» lausus haridusminister ja lisas, et õpilaste arvu vähenedes peaksid vallad nagunii midagi ette võtma.



Praegusest 33 alg- ja põhikoolist ning gümnaasiumist peaks õpilaste vähenedes uksed sulgema umbes kümme, leidis ministeerium Viljandimaa koolide analüüsi tulemusel.


Uus süsteem nõuab nelja aastaga üsna suuri muudatusi ja tekitab seepärast koolijuhtides kõhklust.



Viljandi Valuoja põhikooli direktor Matti Orav leidis, et ministeerium võiks teha kindlamad ettekirjutused. «Kui oleks selge, milliseid koole peetakse jätkusuutlikuks, oleks teistel maakonna haridusasutustel võimalik sellest lähtudes tulevikuplaane teha,» leidis ta.



Koolijuhid tundsid huvi, kui palju õpetajaid gümnaasiumiosa sulgemise tõttu tööst ilma jääb. Ministeeriumi arvutuse järgi leiaks ligikaudu 470 õpetajast tööd umbes 400. «Aga me ei saa mainimata jätta, et paljud õpetajad on praegu pensioniealised ja ehk ka ilma kvalifikatsioonita,» selgitas Lukas.



Seoses koolireformiga soovib ministeerium eraldada kõikidest põhikoolidest gümnaasiumid. Viimastes peaks olema vähemalt kolm paralleelklassi eri õppesuundadega, olgu selleks siis humanitaar-, reaal- või looduskallak.



Samuti peab gümnaasium võimaldama õppida religiooniõpetust või muid lisaaineid, kui õpilane seda soovib. Kui on aga vajadus, et täiskomplekt ehk 12-klassiline kool edasi eksisteeriks, on ka see Lukase sõnul võimalik.



Karksi vallavanem Arvo Maling tundis muret, et kui praegu on gümnaasiumis ainult üks klass ja kui edaspidi lisanduks kaks paralleelklassi, kas siis õpetajate koormus ehk liiga suureks ei lähe.



Lukase sõnul tuleks hoopis muretseda selle pärast, et kui täisklassidega koolikomplekt 2012. aastal edasi töötaks, võib tekkida olukord, kus see «varastab» ära teiste põhikoolide õpilased. Nimelt võivad vanemad hakata oma lapsi juba varakult panema mainekamasse kooli, kuna põhikooliõpilastel on lihtsam sama kooli gümnaasiumisse edasi pääseda.



Maavanem Kalle Küttise sõnul on mõistetav, et iga vald ja koolijuht seisab gümnaasiumi püsimise eest, ent see võib kooli viia raskesse seisu. «Piirkonna õppeasutustel oleks mõttekam lahenduste leidmiseks hoopis seljad kokku panna,» ütles ta.


Tagasi üles
Back