/nginx/o/2011/02/09/513529t1h9b9f.jpg)
Tallinnas Pärnu maanteel asunud Tarmeli madratsitehase tulekahju lahvatas 2006. aasta 20. detsembri õhtul, kui tehases oli tööl 17 inimest.
Mahapõlenud tehases olid tulekahjud tavalised
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
19. oktoober 2011, 18:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tules jäid kadunuks kaks naist – tavatööline Marina (22) ja vahetuseülem Mai (60). Tulekahju intensiivsus oli nii kõrge, et laibakoeral õnnestus hiljem leida vaid Marina säilmed. Sedagi alles mitu nädalat pärast õnnetust. Mai jäigi leidmata.
Tulekahju põhjuseks oli porolooni käitlemisel tekkivatest tolmudest ja staatilisest elektrist tekkiv iseeneslik süttimine. Süüdistuse kohaselt saanuks ettevõtte juhtkond seda ära hoida, kui tehases olnuks korralik ventilatsioonisüsteem.
Tehases oli küll ventilatsioon, kuid selle lärmakuse tõttu oli töötajail juhtkonna luba see soovi korral välja lülitada. Staatilise elektri tõttu oli tehases varemgi esinenud väiksemaid põlenguid, kuid nende kustutamisega olid töötajad saanud ise hakkama.
Ilmselt oli see teadmine ka põhjuseks, miks hukkunud naised ei võtnud saatuslikku tulekahju piisavalt tõsiselt - Marina läks rõdukorrusele isiklikke asjade ning Mai laevapiletite järele. Et seekordses tulekahjus süttis kiiresti ka valmistoodang, ei jõudnudki kumbki elusalt tehasest välja.
Aastaid kestnud uurimise järel esitati ettevõttele Tarmel Furniture ja selle toonastele juhtidele süüdistus ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise rikkumises ning inimeste surma põhjustamises ettevaatamatuse tõttu. Kui firmat ähvardas kohtus süüdimõistmisel ainult rahatrahv, siis selle juhte ka lühiajaline reaalne vangistus.