Kui Tallinna linn vaeb plaani maha müüa kolm kesklinnas asuvat hoonet, et sellega rahastada uue raekoja ehitamist, siis muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu hinnangul oleks varade müümine erakätesse raskesti mõistetav.
Muinsuskaitseamet peab Tallinna linnavalitsuse hoonete müüki raskesti mõistetavaks
20. oktoober 2011, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavalitsus saatis suve lõpus keskkonnaministeeriumile taotluse lubada võõrandada hooned, mis asuvad Raekoja plats 12, Vana-Viru 12 ja Vabaduse väljak 7/Roosikrantsi 1. Esimeses asub Tallinna Kultuuriväärtuste amet, teises linnavolikogu ning kolmandas Tallinna linnakantselei.
Linn põhjendab taotlust otsusega rajada Tallinna linnale uus kaasaegne administratiivhoone, kuhu on kavas koondada kõik linna ametiasutused. Seetõttu pole need hooned enam linnale vajalikud ning nende müügist saadud tulu on kavandatud uue hoone rajamise kulutuste katteks.
Keskkonnaministeeriumi haldusalasse jääv maa-amet pöördus otsuse kujundamiseks muinsuskaitseameti poole.
Muinsuskaitse vastas, et Raekoja plats, kus üks hoonetest asub, on olnud ligi 800 aasta vältel Tallinna linna keskpunkt ning esindusväljak, kus toimuvad pidevalt kultuurisündmused ning seda külastavad nii Eesti ja välismaa turistid kui riigipead.
Seetõttu on muinsuskaitseameti hinnangul eriti oluline, et platsi ääres asuvates keskaegsetes hoonetes oleks võimalik tutvustada Tallinna ja Eesti rikast kultuuripärandit, st hooned oleksid avalikkusele avatud ja oma asukohale sobivas väärikas funktsioonis.
«Muinsuskaitseamet on seisukohal, et nende avaliku sektori poolt kasutuses olevate kultuuripärandiks tunnistatud hoonete, mis on heas seisukorras, müümine erakätesse on raskesti mõistetav,» rääkis muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu. «Kultuuripärandi kaitse on ennekõike üldrahvalik huvi ja kes muu kui avalik sektor esindab ja teostab üldrahvalikku huvi.»
Ta lisas, et üheks toetavaks teguriks mälestiste säilitamise aspektist on riigi ning kohalike omavalitsuste poolt see, kui mälestiseks olevates hoonetes toimivad avaliku sektori asutused, kes hoiavad neid hooneid avatuna ning korras.
«Kõnealused hooned on UNESCO mailmapärandisse kuuluva Tallinna vanalinna lahutamatu osa,» lisas Uustalu. «Puudub igasugune garantii, et pärast erakätesse minekut ei taba neid hooneid sama saatus, mis on osaks saanud eilses «Pealtnägija» saates näidatud Tallinna vanalinna hoonetele.»
Ilma riigi loata ei tohi aga linn varasid müüa, sest maareformi seaduse järgi võib kohalik omavalitsus munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes keskkonnaministri loal.