/nginx/o/2008/12/19/107782t1hff76.jpg)
Pelgurannas asuva 60 korteriga majaühistu esinaine Valentina Valtson ütles, et osaliselt ka soojahinna järsu tõusu hirmus ette võetud uuendused kahandasid maja küttekulu novembris poole võrra.
Tallinna korteriühistu juht: tänu uuendustele on küttekulu poole väiksem
/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
19. detsember 2008, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valtsoni sõnul soojustati aadressil Puhangu 55 asuv viiekorruseline maja suvel ära ning uuendati ka küttesüsteeme. «Nägin ette, et need asjad tuleks kindlasti ära teha ja õnnestus ka elanikke veenda,» märkis ta.
Valtson ütles, et tema märkmete kohaselt oli mullune november tänavusest soojem, kuid ometigi oli maja soojakulu tänavu novembris võrreldes mullusega poole väiksem.
Tema hinnangul korvab väiksemast küttekulust saadav sääst nii soojahinna tõusu kui ka uuendusteks võetud laenu tagasimaksed. «Ma arvan, et kui uuendused oleksid tegemata jäänud, oleksid meil arved praegu suuremad,» lisas ta.
Valtson ütles, et kohtas uuenduste tegemiseks ja laenu võtmiseks osa elanike tugevat vastuseisu ning veenis elanikke tükk aega.
Tema sõnul ei ole näha, et inimesed jääksid arvete maksmisega võrreldes varasemaga enam hätta ning märkis, et majas on vaid üks krooniline võlgnik, kuid temagi võlg on üsna pisike ning seda võimalust, et majas näiteks toasoe võlgade tõttu kinni keerataks, ta ette ei kujuta.
«See on ikka väga ekstreemne samm ja eeldab suuri võlgasid,» tõdes Valtson. Samas märkis ta, et ühistul on olemas varukapital, kui peaks tõesti ootamatult tekkima vajadus millegi või kellegi eest raha maksta.
Valtson kiitis Eesti korteriühistute liitu, sest just sealt sai ta soovitusi ja nõu uuenduste tegemiseks. «Õige soojustus, õige küttesüsteem ja õige ehitaja on väga olulised,» lisas ta.