Tartu maakohus mõistis täna Harju maakohtu kohtuniku Leo Kunmani kelmuse ja kindlustuskelmuse katse süüdistustes õigeks.
Kohtunik Kunman mõisteti õigeks
20. oktoober 2011, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohtu Põlva kohtumaja kohtunik Epp Tombak leidis, et Leo Kunman ei ole kuritegu sooritanud ning mõistis ta kogu süüdistuse ulatuses õigeks, teatas ERR uudisteportaal.
Kohus mõistis kohtuniku poja Janek Kunmani süüdi kelmuse katses ning määras talle rahalise karistuse 320 eurot. Lisaks peab ta hüvitama menetluskulud pisut üle 2000 euro.
Teisipäeval nõudis riigiprokurör Inna Ombler kohtuvaidluses Kunmanite süüdimõistmist ning nende karistamist tingimisi üheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Kohtu selgitus
Kohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud käitumisega ei ole süüdistatavad kelmust toime pannud, teatas Tartu maakohus. Kelmuse toimepanemiseks peab olema toime pandud pettus, mille tulemusena kannatanu sattub eksimusse ja teeb selle eksimuse tulemusena varakäsutuse, milleks antud juhul oli kahju hüvitamine.
Antud juhul kindlustusjuhtum esines ning Leo Kunman tegi kõik endast oleneva, et kindlustusandja saaks täita oma kohustusi – sõiduki üle vaadata ja kahju kindlaks teha. Vastavalt võlaõigusseadusele ei ole kahju hüvitamise eelduseks asjaolu, et tekkinud kahju oleks hüvitamise hetkeks täies mahus ka kõrvaldatud.
Samuti leidis kohus, et tõendatud ei ole Leo Kunmani poolt teise kindlustusjuhtumi puhul juhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine. Kunman esitas sõiduki kindlustusandjale ülevaatamiseks ning kindlustusandjal oli võimalik kahju suurus kindlaks teha. Kui kindlustusandjal tekkis kahtlus, et kõik auto vigastused ei ole tekkinud selle juhtumi tagajärjel, siis oli tema kohustus lepingu järgi teha kindlaks just selle juhtumi tõttu tekkinud kahju.
Leo Kunman ei teinud mingeid tegusid ega loonud ka tegevusetusega olukorda, mis oleks loonud kindlustusandjale ebaõiget ettekujutust. Teise juhtumi järgselt ei ole ta isegi kindlustusele esitatud teates kahjujuhtumist vigastusi kirjeldanud. Kunman ei vastuta selle eest, et Janek Kunman remontija esindajana esitas valesid andmeid.
Kohus kvalifitseeris Janek Kunmani tegevuse teise juhtumi järgselt kindlustusandja eksitamises kelmuse katsena, kuna reaalset varakäsutust ei toimunud. Samas oli Janek Kunman asunud toime panema selleks suunatud tegusid. Tema sellisteks tegudeks olid eelkalkulatsiooni esitamisele kindlustusfirmale ja kinnitamine, et esimese juhtumi puhul toimus remontimine ja värvimine. Selle mittetoimumine on aga kohtumenetluses uuritud tõenditega tõendatud.
Kuna aga J. Kunman ei saa olla kindlustuskelmuse kuriteo subjektiks ning kohtus ei leidnud tõendamist Leo Kunmani kui täideviija poolt kindlustuskelmuse toimepanemine, siis ei saa Janek Kunmani tegu kvalifitseerida mitte kaasaaitamisena kindlustuskelmusele, vaid tegemist on kelmuse katsega.
Otsuse edasikaebamine on lahtine
«Täna avaldas kohus kohtuotsuse resolutiivosa. Kindlasti soovib prokuratuur tutvuda ka motiveeritud kohtuotsusega, et jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Seejärel otsustab prokuratuur, kas esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioon,» teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.
Süüdistuse järgi esitas kohtunik Kunman 2. juulil 2009 kindlustusfirmale kahjuteate selle kohta, et 29. juunil 2009 toimus tema juhitud sõidukiga KIA Sorento Harjumaal Lagedil liiklusõnnetus.
Kunman avaldas soovi kindlustushüvitise maksmiseks sõidukit remontinud OÜ-le Tomico, kelle nimel esitas arve Janek Kunman. Süüdistuse järgi tegelikult kõiki arves märgitud remonttöid autole ei tehtud ja süüdistatavad said tasuna remondi eest alusetult varalist kasu summas 17 409 krooni.
Lisaks esitas Kunman 11. jaanuaril 2010 kindlustusfirmale kahjuteate selle kohta, et kolm päeva varem toimus tema juhitud sõidukiga KIA Sorento Harjumaal Tallinna ringteel liiklusõnnetus.
Kunman soovis, et sõiduk remonditaks OÜs Tomico ja kindlustushüvitis makstaks nimetatud firmale. Süüdistuse järgi polnud sõidukil 8. jaanuari avariis vigastusi, mis tinginuks remonttööde teostamist ja kindlustushüvitise maksmist.
Süüdistuse kohaselt sooviti niimoodi saada hüvitist juba 2009. aasta juunis toimunud liiklusõnnetuse kahjustuste kõrvaldamiseks. Teisena taotletud hüvitist süüdistatavad ei saanud, kuna kindlustusfirmal tekkis kahtlus, et neile on esitatud juhtumi kohta valeandmeid.