Lavly Perling Kunmani kriitikast: on raske mõista, miks üks kohtunik valetab

Lavly Perling

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti kõige vastuolulisem õigusemõistja, endine Harju maakohtu kohtunik Leo Kunman alustas pensionipõlve ning kritiseerib nüüd armutult prokuratuuri ja kaitsepolitseid. Süüdistatute sõnul on aga Eesti kohtusüsteem läbipaistev, aus ja õiglane. 

Täna avaldas Postimees loo sellest, kuidas endise kohtuniku Leo Kunmani sõnul puudub prokuratuuri üle järelevalve. Avaldame siinkohal Kunmani kriitika alla sattunute kommentaarid.   

Peaprokurör Lavly Perling:

Olles harjunud ametialast kriitikat taluma, teeb nii räige isiklik rünnak mind nõutuks ja kurvaks. Seda, miks üks kohtunik valetab, on raske mõista. Eks see jääb tema südametunnistusele. Inimesena ja õigusriigi austajana neid arvamusavaldusi lugedes tuleb aga tõdeda, et ilmselt oligi härra kohtunikul aeg siirduda väljateenitud puhkusele.

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe:

Mul on siiralt kahju, et 24 aastat ametis olnud, ent tänaseks pensionil olev kohtunik Leo Kunman tunneb pärast pikka teenistuskäiku pettumust oma ameti, kolleegide ja õigusriigi suhtes. Kirjeldatud tundmusi, mida ta avalikkusega jagab, on kahtlemata kurb lugeda.

Kohtunikuamet võib olla üksildane ja pingeline ning seada inimesed füüsilise ja vaimse läbipõlemise ohtu. Tagantjärele tuleb tunnistada, et konkreetse kohtuniku puhul süvendasid isoleeritust ja maailmakibedust ilmselt ka korduvad distsiplinaarkaristused ning tema lähedaste suhtes algatatud kriminaalmenetlused.

Kohtusüsteemi juhina on mul kahju, et seda varem ei märgatud. Pikaajalisele kolleegile pole lihtne öelda, et ta vajab tuge või pikemat puhkust, aga me vastutame eeskätt kodanike ja õigusriigi ees ega tohi selliseid tähelepanekuid enda teada jätta.

Selle intervjuu järel tekib paljudel kindlasti õigustatud küsimus, kas Eestis on adekvaatne õigusemõistmine. Ma kinnitan, et Eesti kohtusüsteem on läbipaistev, aus ja õiglane. Loos kirjeldatud juhtumite lahendamisega ei tegelenud vaid intervjuu andnud kohtunik, need leidsid põhjalikku kontrollimist ka kõrgemates kohtuastmetes.

Kokkuvõttes võib öelda, et iga kohtunik on inimene, iga inimene võib eksida. Ükski prokurör, kohtunik, advokaat pole kogu aeg tippvormis. Just selleks ongi meil kolmeastmeline kohtusüsteem, edasikaebamisõigus, kohtumenetluse avalikkus, et tõde maksaks ka siis, kui mõni inimlik lüli õigusemõistmise ahelas osutub nõrgemaks kui vaja.

Endine narkopolitsei juht, endine kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna:

Kogu 20-aastase politseikarjääri jooksul pole ma mitte kordagi tõendeid fabritseerinud, menetluses midagi välja mõelnud või teades, et keegi teine nii on teinud, sellele politseiametnikuna reageerimata jätnud.

Küll aga olen uurinud juhtumeid, kus tõendeid on fabritseeritud või on riigiametnikku üritatud laimu abil ametist kõrvaldada.

Mis puudutab aga hinnangut toonase kohtuniku Kunmani erapooletusele Sergei Veselovski narkosüüasja lahendamisel, siis mul ei ole midagi lisada riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi 2005. aasta 7. novembri otsusele: «Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtunik oleks pidanud taanduma. Linnakohtu 26. mai 2005. aasta otsuse tegemine kohtuniku poolt, kelle suhtes tõusis põhjendatud kahtlus tema erapooletuses, on käsitletav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena paragrahvi 339 lõige 2 mõttes.»

Tagasi üles