Kohus pikendas Hirve ja Gammeri vahi all hoidmise tähtaega sügiseni

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Trellid. Foto on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Mitmes raskes kuriteos süüdistatavad ärimehed Hubert Hirv ja Pavel Gammer peavad Harju maakohtu esmaspäevase määruse järgi vahi all olema sügiseni.

Kohus leidis, et meeste vahistamise alused ei ole ära langenud ning pikendas nende vahi all hoidmise tähtaega kuni 13. oktoobrini.

Tänavu veebruaris sai avalikuks, et Hirve ja Gammeri suhtes on käivitatud kriminaalmenetlus ning kokku said siis kahtlustuse seitse inimest, kellest kuus ka vahistati. Uurimise alla sattus teiste hulgas ka vandeadvokaat Viktor Särgava, kelle vahi alla võtmist prokuratuur ei taotlenud.

Keskkriminaalpolitsei pidas veebruaris kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatavana kinni ja kuulati üle enam kui kümme inimest.

Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on aastaid tegutsenud kuritegelik ühendus toime pannud majandusalaseid ja varavastaseid kuritegusid eesmärgiga teenida ühenduse juhtidele ning liikmetele varalist kasu. Lisaks füüsilistele isikutele kasutati kuritegude toimepanemiseks ka erinevaid juriidilisi isikuid. Kuritegelikul teel saadud tulu täpne suurus on väljaselgitamisel.

Keskkriminaalpolitsei pidas teiste hulgas kinni ka oma kunagise kolleegi, rahapesu andmebüroos üle kümne aasta töötanud Aivar Orukase, samuti kunagise kaitsepolitseiniku Viljar Subka.

Keskkriminaalpolitsei pidas kinni ka Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevi, kes kahtlustuse kohaselt tegi etteasteid seoses väljapressimise katsega. Mees vahistati, kuid praeguseks on ta kautsjoni vastu vabaduses.

Riigiprokurör Eve Olesk on varem öelnud, et veebruari keskel esitati kahtlustused kuritegeliku ühenduse juhtidele ning erinevatele kuritegeliku ühenduse liikmetele. «Kuivõrd kahtlustuse järgi oli kinnipeetud isikute tegevus suunatud ebaseadusliku tulu teenimisele, siis pööratakse edaspidise menetluse käigus ka suurt tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja arestimisele,» lisas Olesk veebruaris.

«Kui seni on kuritegelikud ühendused tegelenud eelkõige narko- või vägivallakuritegudega, siis seda ühendust iseloomustab eelkõige valgekraeline kuritegevus. Ühendusel oli püsiv ja süsteemne ülesehitus, mille iga liige andis oma panuse kriminaaltulu teenimiseks,» on keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere öelnud.

Kriminaalmenetlust korraldab keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur.

Tagasi üles