/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
Uute hoonete ehitamine ja olemasolevate renoveerimine on riigikaitses vältimatu investeering, sest sõdurite olme ning uute relvasüsteemide hoidmine ja hooldus vajavad erinevaid kaitseotstarbelisi rajatisi ehk rahvasuus «betooni», ütles kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juht Priit Soosaar.
Eesti suurim kinnisvaraomanik on kaitseministeerium, kelle halduses on üle 620 kinnistu ja 570 ehitise, järgnevad Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja keskkonnaministeerium. «Kuna suur osa kaitseväe taristust paikneb omaaegsetes nõukogude sõjaväelinnakutes ning kasutusele võeti seal olnud hooned ja rajatised, siis paraku jõuame punkti, kus me peame hindama, mis on taastamist väärt, millisel puhul on mõistlikum uus ehitada ja mida ei ole üldse vaja ning see tuleb lammutada,» rääkis Soosaar Postimehele antud intervjuus. «Ajateenijate ja elukutseliste elutingimuste parandamine on ka kaudses mõttes kaitseotstarbeline betoon, kuid me peame betooni panustama ka selleks, et tehnika ning muu varustus, millele riik on miljoneid panustanud, oleks hoitud ja remonditud,» lisas ta.
«Uute ehitiste kavandamisel võetakse arvesse kogu hoone elukaare kulud, ehitamise maksumus on sellest vaid osa. Lisaks ka muud tingimused - riik kui peremees peab kindlasti arvestama muinsuskaitsega ning ajalooliselt tähtsad hooned tuleb säilitada ja taastada,» märkis Soosaar. Ta tõi näiteks Tallinnas asuva Miinisadama ajaloolise söökla ja kasarmu renoveerimise. «See oli küll kallis, kuid lisaks praktilisele väärtusele oluline otsus meie militaar- ja arhitektuuriajaloo seisukohalt. Samas on 1970-ndatel ehitatud hoonete konstruktsioonide kvaliteet ja ruumilahendus sageli sellised, et neid pole mõtet korda teha,» rääkis Soosaar.
Kaitsevaldkonna kinnisvaraarenduse eesmärgid on enamasti kirjas riigikaitse arengukavas, kuid aeg-ajalt tuleb sellesse kavasse teha ka kiireid muudatusi. Pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare ja alustas sõjategevust Ida-Ukrainas muutus julgeolukord Euroopas ning NATO tippkohtumine Varssavis suvel kaks aastat tagasi otsustas saata Eestisse, Lätisse, Leetu ning Poolasse liitlaste sõjaväe. See omakorda tingis kiire vajaduse ehitada kaasaegseid kasarmuid.
Soosaare sõnul on liitlasvägede peamise tugipunkti Tapal asuva kaitseväelinnaku laiendamine mahukuselt võrreldav Ämari lennubaasi ehitusega. Möödunud aastal valminud linnaku laiendus hõlmas kokku 20 hoonet, sealhulgas kolm kasarmut, söökla, õppehallid, teed ja platsid. Selle aasta lõpuks valmivad veel kaks kasarmut ning õppe- ja remondihallid, samuti tehnovõrgud ja teed. «Selleks, et olemasoleva tehnikaga sõita ning meie oma ja liitlaste sõdurid saaksid harjutada, on vaja harjutusvälju ja teid, et tehnikaga laskepaikadele liikuda ning manööverdamist harjutada. Seega lisaks elutingimuste parandamisele on täna üheks prioriteediks harjutusväljade arendamine ja väljaõppevõimaluste parandamine,» rääkis Soosaar.
Hangete osakonna juhataja Priit Soosaar vastutab kaitseministeeriumi valitsemisala hangete korraldamise eest ja töötab koos teiste asutustega välja hangetega seotud ettepanekud riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide jaoks.