President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Hiroshima Rahukivi Ühingu juhtide Michio Umemoto ja Yoji Okamotoga, kes andsid Kadrioru pargi jaapani aiale mälestuskivi, mis meenutab 6. augustil 1945 toimunud tuumapommi plahvatust.
Kadrioru pargile kingiti Hiroshima plahvatust meenutav mälestuskivi
21. oktoober 2011, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See graniitplaat on üks kunagisi trammitee sillutuskive Hiroshima linnast, Aioi silla juures, paarisaja meetri kauguselt plahvatuse keskmest.
«Kingime neid mälestuskive maailma rahvastele lootuses, et kogu inimkond soovib, nagu meiegi, sõdadeta maailma ja hoiab selle märgiks neid Hiroshima tuumaplahvatuse tunnistajaid, mis jäägu meenutama, kui tähtis on rahu,» seisab mälestuskivi selgitustahvlil, mis täna Eesti riigipeale üle anti.
President Ilvese sõnul ühendab Eestit ja Jaapani soov elada rahus nagu ka soov turvalisema maailma järele ning erineval moel panustame me mõlemad selles suunas.
«Jaapani rahvas teab enda ajaloolisest kogemusest rahu hinda ja seda teab ka Eesti, kes on samuti sõja läbi kannatanud, Teine maailmasõda puudutas meid mõlemaid väga valusalt,» sõnas president Ilves. Tema kinnitusel soovib Eesti tihendada suhteid Jaapaniga. «Meid ühendab rohkem, kui esmapilgul näib.»
Hiroshima Rahukivi Ühing loodi 1991. aastal. See mittetulundusühing annetab maailma rahvastele Hiroshima 6. augusti 1945 plahvatuse epitsentrist pärit tänavasillutiskive, millele on tahutud halastust sümboliseeriva jumalanna kujutis. Rahukivi meenutab Hiroshima tragöödiat ning väljendab rahvaste püüdlust rahu poole.
Tänaseks on rahukivi annetatud rohkem kui 100 riigi esindajatele, Euroopa liidritest on selle vastu võtnud näiteks Tšehhi, Saksamaa, Islandi, Suurbritannia, Soome, Iirimaa, Norra, Läti ja Leedu liidrid, paavst Johannes Paulus II jpt.
Eestile kingitud rahukivi asub Tallinnas, Kadrioru pargi vastvalminud jaapani aias.