Naise hukkumisega lõppenud õnnetuse kohtulahend: juht sai karistada ainult joobe eest

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Saaremaal leiti 31. märtsi õhtul maantee äärest teadvusetu naine, kes suri haiglas.

FOTO: Saarte Hääl

Pärnu maakohus karistas aastase tingimisi vangistusega meest, kes juhtis tänavu kevadel Saaremaal autot purjuspäi ning millest välja hüpanud naine sai surma. Mees sai karistada ainult kahepromillises joobes juhtimise eest, naise autost välja hüppamine loeti õnnetuseks.

Traagilised sündmused leidsid aset tänavu 31. märtsi õhtul, kui häirekeskus sai teate, et Saaremaal Reo külas seisab keset maanteed auto, mille roolis on purjus mees. Auto seisis Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 132. kilomeetril suunaga Kuressaare poole. Helistaja võttis autovõtmed enda kätte ja jäi politseid ootama.

Joobes mees istus keset maanteed seisnud Ford Mondeo roolis.

FOTO: Saarte Hääl

Politsei tuvastas sündmuskohal, et Ford Mondeo roolis istunud 46-aastane Arbo on alkoholijoobes. Autot umbes 360 meetrit Kuivastu poole lebas kraavis raskelt vigastatud 28-aastane naine. Kiirabi toimetas naise haiglasse, kus ta suri.

Juhtunut uurinud Lääne ringkonnaprokuratuur jõudis järeldusele, et tee äärest leitud naise surm oli õnnetus.

«Uurimise käigus leiti, et hukkunud naine ja roolis olnud mees tarvitasid ühiselt alkoholi ning istusid siis koos autosse, et sõita tuttava juurde. Teel tabas juhti lisaks joobele, kuid võimalik, et just joobe tõttu terviserike, mistõttu ta ei suutnud autot turvaliselt juhtida ning sõiduk kaldus teepeenrale kord ühele, kord teisele poole teed. Võimalik, et juht kaotas teadvuse. Tõenäoliselt kartis naine liiklusõnnetust ja otsustas teel kontrollimatult liikunud sõidukist välja hüpata,» selgitas prokurör Rainer Amur.

Naine suri autost välja kukkumisel saadud vigastustesse. Uurimise käigus ei leitud mingeid jälgi vägivallast või kokkupõrkest autoga.

Ekspertiis selgitas hiljem, et auto roolis olnud Arbo oli kahepromillises joobes.

Autojuht peab veetma seitse päeva trellide taga ega tohi kaks aastat alkoholi tarvitada

Pärnu maakohus mõistis 46-aastase Arbo juuli lõpus kokkuleppemenetluse korras süüdi sõiduki juhtimises joobeseisundis ning karistas teda üheaastase vangistusega. Sellest reaalselt tuleb tal šokivangistusena veeta trellide taga seitse päeva, ülejäänud vangistuse mõistis kohus talle tingimisi kaheaastase katseajaga. Kuna Arbo oli kevadel pärast õnnetust kolm päeva kinni peetud, arvestas kohus need päevad tema karistusest maha.

Ühtlasi võttis kohus mehelt viieks kuus sõiduki juhtimise õiguse, mis hakkab kehtima pärast seda, kui ta on oma reaalse vangistuse ära kandnud. Arbo peab pärast vanglast vabanemist viima oma juhiloa maanteeameti liiklusregistri büroosse. Ka konfiskeeris kohus Arbo kasutuses olnud Ford Mondeo.

Arbo peab katseaja jooksul käima regulaarselt kriminaalhooldaja juures, samuti ei tohi ta kahe aasta jooksul tarvitada alkoholi. Ühtlasi mõistis kohus Arbolt välja menetluskuu 840 eurot, mille mees peab tasuma aasta jooksul igakuiste maksetena.

Kohus mõistis karistuse kokkuleppemenetluse korras. Arbo jäi ka Kuressaare kohtumajas toimunud istungil kokkuleppe juurde ja kinnitas, et nõustub süüdistusega ja kokkuleppe sisu on talle arusaadav. Meest esindas riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal, kelle kohalviibimist kohtuistungil mees ei taotlenud.

Naise autost välja hüppamise eest ei saa kedagi vastutusele võtta

Lääne ringkonnaprokurör Rainer Amuri sõnul oli Arbole kokkuleppemenetluses mõistetud karistus sellise joobeastme puhul kohtupraktika mõttes keskmise lähedal.

«Lühikesele šokivangistusele järgneb pikk katseaeg koos kriminaalhoolduse ja alkoholi tarvitamise keeluga, viis kuud juhtimisõiguse peatamist ja lisaks auto arest. See ei ole oluliselt karmim karistus kui kohtupraktikas kriminaalses joobes juhile tavaliselt osaks saab. Kui joobes juht on põhjustanud kellelegi raskeid kehavigastusi või surma, on karistused muidugi karmimad. Kuid sel korral esitas prokuratuur süüdistuse ainult joobes juhtimise, mitte surma põhjustamise eest,» ütles Amur Postimehele.

Ta märkis, et naine, kes tol õhtul autotee ääres hukkus, hüppas autost ise välja ning kedagi selle eest vastutusele võtta ei saa.

«Teadlikult joobes juhiga autosse istunud naise pani autost välja hüppama asjaolu, et juhil tekkis lisaks joobele ka ootamatu terviserike, mistõttu auto teel kontrollimatult liikus. Seos purjus juhi terviserikke ning naise autost välja hüppamise ja tema hukkumise vahel ei ole piisav, et süüdistada meest surma põhjustamises. Tuletan meelde, et meie kõigi kohus on mitte lubada liiklusesse purjus juhte ning veel vähem tohib istuda purjus juhiga sõidukisse,» ütles Amur.

Tagasi üles