See, et eestlased õpivad Soomes laevaehitust, pole iseenesest uudis, doktorantuuri jõuavad neist aga vähesed. Praegu tudeerivad Aalto ülikoolis üks noormees ja neiu.
Eesti noored õpivad Soomes laevaehitust
22. oktoober 2011, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlastele meeldib mõelda Eestist kui mereriigist, oluline on aga, et sel alal oleks meil omast käest võtta ka kõrgelt haritud spetsialiste. Praegu on Eestis kaks laevaehituse doktorit, kuid tasapisi on neid lisandumas.
Tallinna Tehnikaülikool pakub võimalust pärast tootearenduse bakalaureuseõppe lõpetamist astuda Soome Aalto ülikooli magistrantuuri laevaehituse erialale. Seda võimalust on kasutanud mitmed eestlased ning üksikud neist on jõudnud ka doktorantuuri. Kui paljudele näib suurte laevade ehitus mehise alana, siis juba teist aastat õpib Aaltos doktorantuuris ka Eestist pärit neiu.
«Ma ei usu, et see nii väga meeste ala on,» nentis doktorant Ingrit Lillemäe. «Soomes õpib päris palju tüdrukuid laevaehitust. See pole erand, aga muidugi on poisse rohkem.»
«Töö, mida see haridus hiljem pakub, võib olla päris mitmekülgne: tugevusarvutustest, laevade hüdrodünaamikast kuni kas või disaini ja tarkvaraarenduseni,» jätkas ta. «See ei tähenda, et sa peaksid pärast kuskil keevitama hakkama.»
Teine Eestist pärit doktorant Mihkel Kõrgesaar rääkis, et tal ei olnud TTÜsse astudes kohe selget laevaehitamise sihti silme ees. Huvi tehnika vastu küll oli, näiteks meeldis talle väiksena vanaisa toodud elektrimootoreid lammutada, kuid peamiselt paelus matemaatika. «Mõtlesin – kas teedeehitus või laevaehitus? Teed tundusid liiga igavad,» meenutas Kõrgesaar.
Sama märkis laevaehituse kohta Lillemäe: «Enne TTÜsse tulekut kindlat plaani ei olnud, aga siin õppimise jooksul, kui sain sellest rohkem teada, tundus huvitav.» Doktorantuuris õpivad mõlemad praegu teist aastat ning lõpetama peaksid 2014. aastal. Selle aja jooksul tuleb hakkama saada neljast artiklist koosneva doktoritööga. Lillemäe uurib õhukeste keevitatud plaatide «väsimust».
«Reisilaevade tekiehitistel tahetakse hakata kasutama aina õhemaid plaate, et laeva omamassi vähendada. Õhukesed plaadid aga käituvad keevitades teistmoodi, näiteks kaarduvad rohkem,» selgitas Lillemäe. «Mina uurin seda, kuidas õhukesed plaadid reageerivad väsimuskoormustele.»
Kõrgesaar uurib aga laevade kokkupõrkeid. «Laeva kokkupõrke järel tekivad suured pinged laeva küljestruktuuris, järgneb terasplaadi purunemine,» tutvustas ta teemat.
Täpne purunemise modelleerimine võimaldab hinnata sissetungiva vee hulka ja seega hinnata täpsemalt laeva uppumiseks kuluvat aega. Kõikidest tõsistest õnnetustest 20 protsenti on kokkupõrked ja aastas juhtub üks suur õnnetus, kus väljuva õli hulk ulatub üle saja tonni.
Enesestmõistetavalt on laevaehitus nii suur ettevõtmine, et üks inimene seda kõike ei hooma. «Magistriõpe andis seda, et me teame laevadest üldiselt natuke midagi igast aspektist, aga mida aeg edasi, seda rohkem me süveneme oma teemasse,» ütles Lillemäe.
«Keegi ei tea laevu läbi ja lõhki,» lisas Kõrgesaar. «Üks teab ühest otsast midagi, teine teisest.» Lillemäe väitel on idee selles, et kui «lõpetame, peame teadma oma teemast rohkem kui meid juhendanud professor».
Soomes õppimine polevat raskem kui Eestis ning vastu võeti nad väga soojalt. Kõrgesaar pakkus, et õppimine on seal isegi mõnevõrra lõdvem, sest registreeritud aineid ei pea kindlasti ära tegema. «Soomlased võtavad õppimist vabamalt ja väga vähesed lõpetavad nominaalajaga,» rääkis Kõrgesaar.
«Enamik soomlasi tahab kohe kuskile laevatehasesse või disainibüroosse tööle minna, sest Soomes on väga palju võimalusi,» lisas Lillemäe.
Kui õpingud läbi, lubas Kõrgesaar kindlasti Eestisse tagasi tulla: «Üheks võimaluseks on olla TTÜs ja teine võimalus töötada mõnes inseneribüroos.» Ka Lillemäe peab mõeldavaks variandiks teadusega edasi tegeleda või asuda tööle mõnes inseneribüroos. «Aga ma kardan, et mitte kohe Eestisse. Lõpuks ikka, aga mitte kohe,» nentis ta.
Kuigi on vaieldud, kui suur mereriik Eesti ikkagi on, kui siinse lipu all sõitvaid laevu napib ja Tallinnas saab paati merre lasta vaid ühes ametlikus kohas, leiab Lillemäe, et tegemist on mereriigiga. Lihtsalt laeva- ja paadiehitus pole siin nii arenenud kui Rootsis ja Soomes.
Laevaehitajad
Eriala õppimine Soomes
• Igal aastal läheb Soome Aalto ülikooli magistrantuuri laevaehitust õppima kolm-neli eestlast, tänavu vaid üks. Õppimiseks maksab stipendiumi TTÜ.
• Kursusel on ligi 20 õpilast, neist kaks-kolm on naised.
• Teadaolevalt on eestlastest Soomes laevaehituse erialal doktorikraadi kaitsnud Hendrik Naar 2006. aastal ja Kristjan Tabri 2010. aastal Helsingi Tehnikaülikoolis.
Allikas: PM