Blogi tugineb oma väidete tõestamisel tabelitele, millel on näha, kuidas õpilastele hindeid pandi ja blogi autori sõnul eristuvad hindepiirid, mida tõlgendati nii, et kui eksamil jääb mõni punkt paremast hindest puudu, siis leitakse lisapunktid, et eksam kõrgema tulemusega hinnata.
Veel rohkem on blogi kohaselt õpetajad võltsinud eksameid piirjuhul, kui paarist punktist oleneb, kas eksam sooritatakse või mitte.
Blogi autori sõnul on tulemused sarnased ka EKK töötajate kontrollitud tulemuste puhul, mistõttu on graafikult näha, et 20-punktilisi töid on ebaproportsionaalselt palju ja 16, 17, 18, 19- punktilisi töid palju vähem, kui juhus lubaks.
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse infojuhi Eeva Sireli sõnul on esitatud ränk süüdistus, kuid keskus vajaks täpsustust, et mille alusel kasutab blogi autor mõistet võltsimine ja kas tal on ka konkreetseid isikutega seotud tõendeid.
Sirel rõhutas, et hinnetekõvera kujunemisel võivad rolli mängida mitmed tegurid, mille mõju suurust võib praegu ainult oletada.
«On väga ebatõenäoline, et hinnetekõverat mõjutavad ainespetsialistid või hindajad,» väitis ta.
Sireli sõnul pole ka õige ka blogis esitatud väide, et riigieksamite töid parandavad eksamikeskuse töötajad, sest vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi määrusele kinnitab hindamiskomisjoni liikmed käskkirjaga just ministeerium.
Sirel lisas, et blogis toodud graafikute puhul peab kindlasti arvestama, et need on koostatud apelleerimise järgsete tulemuste põhjal.
«Apelleeritud töid vaatab üle ministeeriumi komisjon, mis on sõltumatu hindamiskomisjonist. Kuna üle 20 punkti saanud õpilased oma töid alandamiseks ei apelleeri, siis tekib 20 punkti ümbruses tõesti selline efekt,» arvas ta.