Juba kolm aastat käib Saare maavalitsuse ja päästeametiga kohut Torgus elav Virve Sogenbits, kelle talust kilomeetri kaugusel teeb päästeamet lõhkamistöid.
Elanik käib päästeametiga lõhkamistööde pärast kohut
24. oktoober 2011, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need plahvatused ajavad mulle suisa külmavärinad peale,» kurtis Sogenbits Saarte Häälele. «Laut, kus mu loomad on, juba laguneb, üks kivi kukkus mulle kevadel isegi selga! Lõhata ikkagi vaid kilomeetri kaugusel suuri lennukipomme… Oh, ma kohe ei tea, kuidas seda nimetada.»
Virve Sogenbitsi esindaja õigusnõustaja Mihkel Tuus ütles, et lõhkamisi on kõnealuses kohas tehtud juba pikema aja vältel ja seda ilma õigusliku aluseta. 2007. aasta novembris tegi aga Saare maavanem päästeameti taotlusel korralduse, millega määras maakonnas kaks plahvatusohtlike esemete hävitamiskohta – üks Muhus ja teine Torgus.
Tuusi sõnul pidas Muhu vallavalitsus inimestega nõu ja vaidles sellele kohale, mida päästeamet algul soovis, vastu ning seetõttu määrati hävitamispaigaks teine koht. Aga Torgus asja eriti ei kaalutud. «Tolleaegne vallavanem andis kiiresti oma heakskiidu ja maavanem tegi korralduse ära.»
2008. aasta kevadel pöördus Sogenbits abi saamiseks õigusnõustaja poole, kes esitas halduskohtule kaebuse maavanema korralduse tühistamiseks. Alanud kohtumenetlus venis üle kahe aasta, 2010. aasta septembris tegi halduskohus aga otsuse, millega rahuldas kaebuse ja tühistas maavanema korralduse.
Siiski pole aasta tagasi langetatud kohtuotsus veel jõustunud ja päästeameti lõhkamistööd Torgus jätkuvad.
Menetlus riigikohtus
Nimelt ei rahuldanud kaebuse esitajat Virve Sogenbitsi ja tema esindajat täies ulatuses kohtu põhjendus, millega maavanema korraldus tühistati - puhtvormilistel põhjustel. «Halduskohus lähtus sellest, et maavanema vastavas korralduses puuduvad motiivid ning et maavanem ei võtnud hävitamiskoha määramisel arvesse erinevaid huve,» selgitas Tuus. «Meie leidsime aga, et plahvatusohtlike esemete hävitamiskoha määramisele peab ilmtingimata eelnema ka keskkonnamõjude hindamine. Selle meie seisukohaga halduskohus aga ei nõustunud.»
Kuna Tallinna ringkonnakohus leidis, et ta ei pea keskkonnamõjude hindamise küsimuses üldse seisukohta võtma, kaebas Virve Sogenbits ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse. Viimane võttis kaebuse menetlusse ja arutas asja eelmisel nädalal, kohtuotsus peaks tehtama kuu aja jooksul.