/nginx/o/2008/03/19/27547t1h7ec6.jpg)
Suurem osa eestlastest pooldab Eesti kaitseväe põhialusena üldist ajateenistust, enamik mitte-eestlastest seevastu toetab pigem üleminekut palgaarmeele, selgus rahvusringhäälingu tellimusel läbiviidud Emori küsitlusest.
ERR.ee: uuringu järgi pooldab suurem osa eestlastest üldist ajateenistust
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
21. detsember 2008, 22:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid 29 protsenti eestlastest leiab, et sarnaselt lõunanaabritega tuleks Eestis üle minna palgaarmeele ning 61 protsenti pooldab üldise ajateenistuskohustuse säilimist, mitte-eestlaste seas on see suhe vastupidine: neist eelistab palgaarmeed 52 protsenti ja üldist ajateenistust 31 protsenti, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas näeb siin seost valmisolekuga ise riigi kaitses osaleda.
«Siin on võibolla ka erinev suhtumine meie geopoliitilisse asukohta ja võimalikese riskidesse ja ohtudesse ning kui palju inimene üldse ennast samastab meie riigiga,» märkis Kunnas.
Erinevad on vastused ka vanusegruppide lõikes, nii on palgaarmee pooldajaid kõige rohkem nooremate inimeste seas; kui 15- kuni 34-aastastest peab palgaarmeed vajalikuks 43 protsenti, siis 35- kuni 50-aastastest 37 protsenti ning üle 50-aastastest vaid 29 protsenti.
Palgaarmee pooldajaid on rohkem meeste kui naiste seas, vastavalt 41 protsenti ja 32 protsenti, uuringu järgi väheneb toetus palgaarmeele ka selle võrra, mida kõrgem on inimeste haridustase.