Väiksed poliitrakukesed plaanivad suurparteisid pelutada

«Meil saab olla vaid üks eesmärk – iseseisev sõltumatu Eesti,» kinnitab Eesti Elanike Erakonna juht Mati Väärtnõu, kellest ilmselt saab koonduvate väikejõudude liider.

FOTO: Priit Simson

Enam kui viimase viie aastaga end mugavalt sisse seadnud võimueliidi und häirib vaid mõte võimalusest, et järgmistel valimistel astub üles uus rahvajõud. Väiksed poliitrakukesed plaanivad koonduda.



Eesti poliitikas on juba 2005. aastast alates jõujooned üsna jäigalt paigas. Praegune parempoolne võimueliit tunneb end mugavalt, sotsid ja Keskerakond on rahul parlamendipartei staatusega. Reformierakonna positsioon on eriti mugav. Valitsuse jõuerakonnal on nii hea kui halva eest suurem vastutus kui partneril Isamaa ja Res Publica Liidul, kuid seis on üldiselt mõnus. Toetajaid, valijaid, parteiliikmeid jagub ja tuleb aina juurde.

IRLi eesseisev juhivahetus ja seni vaikselt toimetav IRLi kudumirakuke MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik sisendavad oravatesse rahu veelgi: uue aasta alguses kongressi eel ei pääse IRL avalikest sekeldustest ja suude puhtaks rääkimisest.

Sumbunud õhustik

Sotsid viisid suvel läbi eduka värbamiskampaania, kuid on jäänud vaikellu. Keskerakond sumbus pärast oma senise suuna tagasivalimise kongressi. Ainsaks küsimuseks on see, et kui IRLi Res Publica leer võtab erakonna juhtimise lõplikult üle, siis kas ei teki neil kiusatus Keskerakonna poole vaadata? Seda ei saa kunagi välistada, kuigi tsentripartei juhi Edgar Savisaare tagasitoomist riigipoliitika tasemele ei soovi keegi.
Ilma Keskerakonnata on aga IRLil keeruline Reformierakonna aastatepikkust võimupositsiooni haavata. Võimu ümbermängimiseks ei ole praegu küll põhjust, kuid ees seisavad kohalike omavalitsuste valimised, mille eel on valitsustel kõige enam kombeks laguneda.

Kuid praegune keskfraktsioon ei ole kindlasti see, mis oli riigikogu valimistel järel. Kõige rahulolematumatel hetkedel võib keskfraktsioonis olla kuus kuni kaheksa saadikut 26st, kes võivad selja sirgu lüüa ja omatahtsi käituda – näiteks Reformierakonna poliitikat õigemaks pidada. Ja ka IRLi ridades on vanu isamaaliitlasi, kes jäävad vangerduste korral truuks oma südametunnistusele.

Tuli hõõgub pinna all

Võimueliidi mängukastist väljas on õhus aga muutuse ootust, mida mõistavad ka julgemad praegused eliidi esindajad, kes siiski imestavad, kuuldes, kui palju erinevaid rahulolematuse rakukesi meie seas on.
Kas teie teadsite, et Tallinna külje all olevas valdavalt venekeelses Maardu linnas jagasid hiljuti lendlehti Vene valgekaar­tlaste järeltulijad? Et meil on uus Tööpartei, mille eesotsas on endine keskerakondlane Taira Aasa? Meil on Rahvaliidust lahku löönud Ingvar Tšižikovi Vabade Kodanike Ühendus. Eesti Rahvuslik Liikumine. Õnnelike Inimeste Erakond. Lilleküla selts. Rahvuslaste ümarlaud. Põliseestlased. E-erakond ehk Eesti Elanike Erakond. Lisaks veel kristlikud demokraadid ja Iseseisvuspartei.

Rohkem ja vähem tõsiselt võetavad ühendused, milliste puhul on järjest enam ja valjemalt kuulda, et suurem osa neist plaanib ühel hetkel ühise idee taha joonduda ja uue rahvajõu luua.

Utreerides üht võimalikku päeva tulevikus – kui kolme kuu hiiglaslikud küttekulud on tasumata, elektri eest maksta ei jõua, toidukorv on ammu asendunud keldris käimise kartulikorviga, kuhu pole ka enam midagi panna –, kerkib rahulolematuse areenile jõud, kelle tulemist praegune võimueliit tõsiselt ette näha ei soovi või ei oska.

Küll näevad rahulolematuse «soodsat» pinnast ette väikejõud. Hiljuti kogunes suurem osa neist koosolekule Paidesse, kus kõlas üsna tuliselt küsimus – miks ei tehta midagi ja kohe? Aega on, kõlas vastuseks. Aega on...

Kõigil uutel poliitühendustel on hoiak – Eesti tuleb tagasi võtta. Väga palju ja tugevalt on neis eurovastasust. Kõigi uute jõudude keskseks ideeks on see, et riik on tema kodaniku käest ära võetud või kaugenenud. «Meil saab olla vaid üks eesmärk – iseseisev sõltumatu Eesti,» teatab E-erakonna juht Mati Väärtnõu, kellest kasvab tõenäoliselt väikejõudude liider. E-erakonna algatusgrupp koondab praegu ligi 200 liiget.

Justkui väike arv, kuid oktoobri jooksul on nendega liitunud 15 inimest, mis näitab jõu kasvamist. «Praegu on tarvis inimesi liita. Selle asemel et Euroopale kaks miljardit eurot ära anda, peaksime ehitama tehaseid,» ütleb Väärtnõu.

Ta on teinud arvutusi: kahe miljardi euro eest saanuks ehitada 1000 lasteaeda ja 100 tehast. «Ütleme, et sajast tehasest pooled ei õnnestu. Et ka 50st pooled ei toimi. Aga kui Eesti saaks juurde 25 uut tehast, kui me selgitaks välja, mida meie rahvas toota suudab, siis võidab riik väga palju,» arutleb ta ja annab aimu oma poliitika suunast.

Kiireid samme nad ei plaani. Nad arutlevad, kas üldse on nii väikeses riigis kui Eesti nii palju erakondi tarvis. Väärtnõu sõnul polegi vorm oluline, kui sisu ja üks kandev idee on paigas. Ja selleks on koonduvad jõud seadnud iseseisva sõltumatu Eesti.

Poliitrakukesed
•    Uus Tööpartei
•    Vabade Kodanike Ühendus
•    Eesti Rahvuslik Liikumine
•    Õnnelike Inimeste Erakond
•    Vene Valgekaartlaste Järeltulijad
•    Lilleküla selts
•    Rahvuslaste ümarlaud
•    Põliseestlased
•    E-erakond ehk Eesti Elanike Erakond
Lisaks veel kristlikud demokraadid ja Iseseisvuspartei.

* E-ERAKOND
•    «Kallid inimesed, ärge kaotage lootust ja ärge laske käsi rüppe, sest mitte midagi ei ole veel kadunud! Kõiki asju on võimalik muuta, kui meil on tahe ja teeme seda kõike koos!» kutsub üles ligi 200 liiget koondav Eesti Elanike Erakond.
•    Rahvaliikumise Eesti Elanike Erakonna algatusgrupp kutsub inimesi ühinema ühiseks rindeks praeguse valitsuspoliitika vastu. «Tulge ja liituge ning moodustame uue poliitilise jõu! Sellise, mis viib ellu meie taasiseseisvusaegsed unistused meie enda Eesti riigist,» teatavad nad.
5 olulisemat seisukohta
•    Riigikogu saadikutele kehtestame päevapalga, mis garanteerib tasustamise ainult nende päevade eest, mil saadik viibis töökohal. Kuluhüvitised kaotame.
•    Arendame normaalseid koostöösuhteid lähinaabritega.
•    Euronormid ei tohi pärssida inimeste ettevõtlikkust ja halvendada elukvaliteeti ning nende rakendamisel võtame eeskujuks vanade EU liikmesriikide praktika.
•    Kehtestame riigis kõigile ühtse I pensionisamba süsteemi, mis baseerub töötatud aastatel. Eripensionid kaotame ja osa riiklikult oluliste elukutsete puhul võtame kasutusele koefitsiendisüsteemi. Pensioniea tõusu külmutame minimaalselt kümneks aastaks.
•    Ametnikud peavad vastutama ebaseaduslike otsuste ja enda ebakompetentsuse tagajärjel tekitatud kahjude eest.

* PÕLISEESTLASED
•    Eesti äriregistrisse on sisse kantud MTÜ Põliseestlased, mille põhikiri ütleb: «Põliseestlased on avalikes huvides tegutsev organisatsioon. Ühingu eesmärgiks on Eesti riigi ja ühiskonna parandamine, vastavalt Põliseestlaste valitsemisprogrammile ning muudele arengukavadele ja direktiividele, mida ühingu juhatus või üldkoosolek välja töötavad.»
•    MTÜ Põliseestlased juhatusse kuuluvad kolm meest: Georg Kirsberg, Jüri Toomepuu ja Andres Inn.
•    Lähitulevikus erakonnaks kasvada ei ole plaanis.
•    Põliseestlaste missioon: «Eesti hetkepoliitika põhineb uskumustel ja omakasu püüdlustel. Põliseestlaste eesmärk on luua Eestile ühiskonna mudel, mis põhineks teadmistel ja teaduslikel uuringutel. Seda saab teha vaid koostöös kõrgelt haritud inimestega, kelle kaasamine Eesti ühiskondliku elu kujundamisse on hädavajalik.»

* VABA ISAMAALINE KODANIK
•    Ühingu Vaba Isamaaline Kodanik tuumik sai kokku 2011. aasta aprillis kohvikus C’est La Vie.
•    Arutelude kaudu selgines vajadus luua mõttekaaslasi ühendav organisatsioon, mis lähtub konservatiivsest väärtuspõhisest ilmavaatest ning tahab siduda Eesti riiki ja tema kodanikkonda vastastikuse usalduse alusel.
•    4. augustil 2011 asutasid Toomas Kalmus, Külliki Kübarsepp ja Andres Ammas MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik. MTÜ eesmärgiks on kodanike vabatahtliku tegevuse propageerimine ja rahvuslik-konservatiivse maailmavaate edendamine ja levitamine. Ühingu töömeetodiks on arutelud, seminarid, koolitused.
•    Praeguseks on ühingul umbes poolsada liiget. Liikmemaks üliõpilasele ja pensionärile üks euro kuus, teistele viis eurot kuus.

Tagasi üles