15. septembril on Eesti maailma naba: 150 riiki hakkab korraga koristama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

World Cleanup Day eestvedajad: Eva Truuverk, Tiina Urm, Siim Valmar Kiisler, Raimo Matvere ning Mart Normet.

FOTO: Teeme Ära Maailmakoristus

«15. septembril on Eesti maailma naba,» väidavad Maailmakoristustpäeva korraldajad, sest eestlaste algatatud ettevõtmine paneb koristama 150 erineva riigi kodanikud.

Täna toimus Tallinna Ülikooli aatriumis Maailmakoristuspäeva pressikonverents, kus World Cleanup Day ehk Maailmakoristuspäeva korraldajad andsid ülevaate, mis kuu aja pärast toimuma hakkab. Konverentsil astusid üles World Cleanup Day eestvedajatest Eva Truuverk, Tiina Urm, Siim Valmar Kiisler, Raimo Matvere ning Mart Normet.

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on World Cleanup Day eesmärgiks tuua inimesteni teadmine, et maailm jagab liigse reostuse osas ühist probleemi. Korraldustiim loodab, et sel päeval võtavad koristustalgudest osa kümned miljonid inimesed üle maailma ning et koristuspäev oleks aluseks tõeliseks muutuseks ülemaailmse reostuse lahendamisel.

Tegemist on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis on alguse saanud Eestist – Teeme Ära! Maailmakoristus sündis 2008. aastal, kui 50 000 inimest tulid kokku ühise eesmärgiga puhastada viie tunniga terve riik prügist puhtaks. Tänaseks on Teeme Ära «üks-riik-päevas» mudelit levitatud üle kogu maailma ning reaalsusesse plaanitakse viia järgmine hulljulge idee, milleks kümnete miljonite kaasamine ühepäevasesse koristusaktsiooni.

Eva Truuverk toob välja, et Maailmakoristuspäeval saab Eesti tutvustada maailmale oma kolme tugevust, milleks on arenenud tehnoloogia, puhas loodus ning eestlaste organiseerimisoskus. Nimelt on tehnoloogia oluliseks märksõnaks, sest koristuspäeva teeb lihtsamaks mobiilirakendus, mis võimaldab koristamist vajavad paigad kaardile kanda igas maailma punktis. Seega on koristamine mobiiliraksendust kasutades maailma eri paikades organiseeritum.

Ülemaailmset koristuspäeva juhitakse ja kajastatakse Eestist, mille käigus saab Tallinna Ülikooli aatriumist umbes 40 tunniks kontor ning otseülekannete stuudio. Lisaks otseblogidele, mis kajastavad kogu koristusaktsiooni, filmitakse Tallinna Ülikooli aatriumis ka 24 tundi kestev otsesaade. Saade levib üle maailma Facebooki ning Youtube vahendusel ning saadet juhivad 24 tunni vältel vaid kaks saatejuhti.

Otsesaate ülekande juht Mart Normet naljatleb, et kogu kajastust Tallinna Ülikooli aatriumis võib vaadelda justkui reality show'na, sest mõned töötavad nende tundide jooksul ilma vahetusteta.

Igas ajatsoonis algab koristus kell 10 hommikul ja koristustalgude kajastamist alustatakse otsesaates Jaapaniga ning koristusaktsiooni lõpetab 150 riigist Hawaii. «See tuleb siin kõik palju võimsam kui te ette oskate kujutada,» võtab ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler organiseeritava koristuspäeva kokku.

Tänasest on võimalik koristuspäevale registreeruda maailmakoristus.ee kodulehe kaudu. Spetsiaalsel registreerimisplatvormil on üle Eesti välja toodud koristuspiirkonnad, millega liituda. Registreerimine on vajalik, et iga koht saaks piisava hulga abikäsi ning kõik prügistatud paigad kaetud. Registreerida saab nii eraisiku, organisatsiooni või sõpruskonnana, samuti võib püsti panna koristusaktsioon kasvõi ainult enda seltskonnale. Viimasel juhul tuleb aga arvestada, et koristustalgu korraldaja peab jäätmete äraveo organiseerima ise. Maailmakoristuspäeva ametlik planeerimiskeskkond Eestis on pointerplanner.com.

Huvitav fakt inimeste tarbimiskäitumise kohta:

Hinnanguliselt tarbitakse maailmas igal aastal 1-5 triljonit kilekotti. Viis triljonit tähendab ligi 10 miljonit kilekotti minutis. Kui need kokku siduda, saaks nendega planeedi ühe tunni jooksul seitse korda ära pakkida. Kui plasti tootmise kasv jätkub praegusel kiirusel, võib 2050. aastaks plastitööstus moodustada 20 protsenti kogu maailma naftatarbimisest.

(UNEP roadmap on single use plastics, 2018.)

Tagasi üles