E, 26.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kalaliit: riik ei soovigi kalaga petmist lõpetada

Risto Berendson
, reporter
Kalaliit: riik ei soovigi kalaga petmist lõpetada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi.
Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Tööstureid koondava Eesti Kalaliidu väitel on nad kalaäris toimuvate käibemaksupettuste tõttu teinud rahandusministeeriumile aastaid ettepanekuid süsteemi muuta, ent riik pole vedu võtnud.

Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul soovivad nad käibemaksupettuste lõpetamiseks näha Eestis süsteemi, kus kalakaupmehe asemel tasuks riigile käibemaksu kaupmehelt kala ostev tööstus.

«Praegu maksab tööstus käibemaksu kaupmehele, kes selle pealt elabki. Tehakse igasugu skeeme ja riigil jäävad kokkuvõttes suured summad saamata,» kommenteeris Noormägi tänase Postimehe Peipsi kalaäri petuskeemide lugu.

Noormägi väitel on kalaliit alates 2001. aastast rääkinud, et käibemaksu kalakaupmehele maksmise asemel võiksid tööstused selle otse riigile kanda. «Rahandusministeeriumist on meile alati öeldud, et sellisel süsteemil pole efekti. Mingil, meile majanduslikult arusaamatul põhjusel ei soovi riik seda süsteemi muuta,» rääkis Noormägi. «Ilmselt see ei ole riigile piisavalt suur probleem.»

Tõsi, korra olid töösturid oma idee teostumisele lähedal. See juhtus aastaid tagasi, kui maksuameti eesotsas oli kauaaegse pangandusjuhi kogemusega Aivar Rehe. «Rehe sellest ametist lahkumisega lendas kõik aga jälle vastu taevast,» ütles Noormägi.

Noormägi sõnul on nad igati selle poolt, et ebaseaduslik kalapüük Peipsil lõppeks. Kalaliidu juhi väitel on kalavarud järvel oluliselt vähenenud. «Ma olen kalaliidus alates 1998. aastast, kuid kalasaagi mõttes nii viletsat aastat, kui tänavu, pole varem olnud,» ütles Noormägi.

Tema sõnul aitaks kalaäris käibemaksupettusega tegelevate varifirmade vastu seegi, kui riik kehtestaks korra, et kala kokkuostuga saavad tegeleda vaid litsentseeritud ettevõtjad.

«Praegu võib seda tööd teha igaüks, kes käinud kokkuostuks kasutatavat autot veterinaarametis ette näitamas,» rääkis Noormägi. «Aga neil kokkuostjail võiks ju olla kohustus tegevuse alguses panna näiteks mingi summa riigi deposiitarvele. Umbes nii, nagu kütuseäris käib.»

Teise lahendusena näeks kalaliit ebaseadusliku kalapüügi takistamisel Peipsil kindlate kalapüügi sadamate tekkimist.

«Et järvel püüdmas käivad kalurid tohiksid oma paatidega tulla vaid kindlatesse sadamatesse, kus siis kalakoguseid kontrollida saab,» pakkus Noormägi. «Praegu võib kalur ka suvalise võsa alt oma paadiga merele minna ja samamoodi ka tagasi tulla. See muudab nende kontrollimise väga keeruliseks.»

Noormägi sõnul kaoksid niimoodi ära olukorrad, kus Tallinnas tegutsev ehitusettevõtte näitab muuhulgas, et on päevas müünud kolm tonni Eestist püütud ahvenat või koha. «See on meie püügimahtusid arvestades võimatu, kuid nii need asjad käisid.»

Kui majandusbuumi ajal püügimahud veidi vähenesid - harrastuskaluritel oli kasulikum kuskil ehitusel raha teenida, siis nüüd on olukord kalaliidu juhi väitel taas halb. Noormägi sõnul näitavad ainuüksi eraisikute poolt võetud kalapüügiload, et harrastuspüügiga tegeleb meil 320 000 inimest. Eesti rahvaarvu arvestades uskumatuna tunduv number.

Märksõnad
Tagasi üles