Riigikohus jättis muutmata alaealist poissi kuritarvitanud ning lastepornot omanud mehe süüdimõistmise ning vanglakaristusega.
Riigikohus jättis poissi kuritarvitanud mehe vangi
27. oktoober 2011, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega jättis riigikohus rahuldamata mehe kaitsja taotluse ta süüdistustes õigeks mõista.
Harju maakohtu otsusega tunnistati Urmas tänavu 4. märtsil süüdi lapsega suguühtesse asumises ning lasteporno valmistamises ning teda karistati liitkaristusena kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Süüdistuse järgi astus Urmas mullu 27. juulil Tallinnas ühe krundi taga olevas metsas suguühendusse lapsealise A-ga.
Samuti oli Urmas hoidnud tuvastamata ajast alates hoidnud enda kasutuses olnud sülearvutis vähemalt 55 pildifaili, mis kujutasid alla 18-aastaseid isikuid pornograafilises olukorras ja alla 14-aastaseid isikuid erootilises ja pornograafilises olukorras. Lisaks hoidis mees tema kasutuses olnud välistel kõvaketastel vähemalt 2300 pildifaili ja 84 videofaili.
Kohus tugines muude tõendite kõrval ka alaealise kannatanu videoülekuulamisel antud ja kohtus avaldatud ütlustele, mille usaldusväärsuses kohus ei kahelnud, leides, et need on kooskõlas teiste tõenditega. Süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed jäeti aga tõendite kogumist välja, sest need olid vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega.
Mehe kaitsja, vandeadvokaat Armand Reinmaa esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles Urmase õigeks mõistmist, leides et kohus rikkus süüdistatava kaitseõigust, kuna kohtuotsus põhines valdavas osas kannatanu ütlustel, keda süüdistatav ei saanud küsitleda ei kohtueelsel uurimisel ega kohtulikul arutamisel. Samuti ei olnud tema hinnangul tõendatud mehe tahtlus omada keelatud pornograafilist materjali, mistõttu oleks kaitsja hinnangul otstarbekas Urmas karistuse kandmisest tingimisi vabastada.
Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Selle peale esitas Urmase kaitsja riigikohtusse kassatsiooni, milles taotles mehe õigeks mõistmist, rõhutades uuesti, et kohtumenetluses on rikutud Urmase kaitseõigust, sest talle ega tema kaitsjale pole tagatud õigust kohtueelses menetluses või kohtus kannatanule süüdistuse asjaolude kohta küsimusi esitada.
Riigikohtu kriminaalkolleegium sellega ei nõustunud. Kohus tõi välja, et Urmase süüdimõistmine ei rajane valdavas osas kannatanu avaldatud ütlustel, vaid lisaks sellele tõendavad mehe süüd ka teised tõendid, mille lubatavust ei ole süüdimõistetu ja tema kaitsja kahtluse alla seadnud.
Nii on kohtuotsustes arvestatud tõendina jälitusprotokolli süüdistatava ja kannatanu mobiiltelefonide kõneeristuste kohta, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sealt leitud asitõendi vaatlusprotokolli, Urmase sõiduauto läbiotsimisprotokolli ja eksperdi arvamust DNA ekspertiisiaktis. Tõendite kogumis on kohtud olnud veendunud, et mehe kuritegu on tõendatud.
Riigikohus leidis ka, et kohtud on küllaldaselt põhjendatud, miks süüdistatava ennastõigustavad väited ei ole eluliselt usutavad ega ole seetõttu tõendina arvestatavad.