Kõigile tasuta kõrghariduse võimaldamine käib praegu Eestile üle jõu, seetõttu võiks kaaluda ka võimalust, kus kõik tudengid maksavad võrdselt kinni mingi osa õppekuludest, leiab Eesti Inimarengu Aruande hariduspeatüki toimetaja, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets.
Heidmets tõi riigikogus toimunud Inimarengu Aruande arutelul välja, et Eestis on kõrgkoolis tasuta õppekohtadel õppivate noorte osakaal hakanud tasapisi suurenema. «Kuigi kindlasti ei ole tänane seis, kus pooled õpivad tasuta kohtadel ja pooled siis maksavad kogu õppe eest ise, õiglane ega ka arengut toetav,» leidis ta.
«Samas ma arvan, et ka praegu riigikogu menetluses olev, nii-öelda tasuta õppe eelnõu, mille sisuks on tasulise õppe lihtviisiline ärakeelamine, ei ole lahendus. Sest seda tüüpi sammudel on paraku hästi palju määramatuid kõrvalmõjusid, mis teevad kogu ettevõtmise natukene selliseks hüppeks tundmatusse,» sõnas Heidmets.
«Hariduses, ma arvan, ei ole pimesi vette hüppamine hea mõte. Vaadates Eesti haridussektori lähiaja rahavajadust, alates õpetajate palkadest kuni näiteks koolivõrgu korrastamisega paratamatult kaasnevate kulutusteni, tundub mulle, et üliõpilaskonna totaalne vabastamine oma õppekulude katmisest on paraku hetkel Eestile üle jõu käiv ettevõtmine,» sõnas professor.
«Ehk tasuks läbi arutada ka mudel, kus kõik Eesti üliõpilased katavad mingi osa oma õppekuludest, kus ei ole enam must-valget jaotust, et mina maksan kõik ja sina mitte midagi, vaid õppuritepoolne panus jaotub ühtlaselt,» pakkus Heidmets välja.
«Lisaks loomulikult stipendiumid majanduslikult kehvemates oludes õppijatele ning eriti nõutud erialade tudeerijatele. Ka sellisel juhul on võimalik liikuda ju tasuta kõrghariduse suunas,» arvas Heidmets, lisades, et siis oleks see liikumine lihtsalt õppurite ühise panuse vähendamine ning maksumaksja osa suurendamine vastavalt meie riigi ja majanduse võimalustele.