Suri Raua tänava lahingust osa võtnud reamees Eduard Meemann

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Raua tänava lahingus osalenud Eduard Meemann.

FOTO: Kaitsevägi

1940. aasta juunis Tallinnas Raua tänava lahingus sidepataljoni koosseisus riigipöörajatele ja Punaarmeele vastupanu osutanud Eduard Meemann suri 11. augustil 99-aastasena.

Meemann saadeti täna pärastlõunal Valga kirikust kaitseväeliste austusavalduste ja perekonna seltsis viimsele teekonnale, teatas kaitsevägi.

Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.

«Vaprate sideväelaste relvastatud vastuhakk okupantidele on oluline kivi Eesti Vabariigi õigusjärgsuse alusmüüris. Reamees Meemanni ja tema kaasvõitlejate kangelastegu peame tänaseni au sees ning ei unusta seda kunagi. Puhaku ta rahus,» ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Eduard Meemann sündis 13. mail 1919 Valgamaal Kaagjärve vallas Sooalevi talus. Ta alustas ajateenistust 1939. aasta 1. aprillil sidepataljoni 3. sidekompaniis. Noortekursuse ulatuses katsed sooritanuna ja sõjamehe truuduse tõotuse andnuna ülendati ta 30. juunil 1939 reameheks. 21. juunil 1940. aastal osales ta Tallinnas Raua tänava 21. algkooli kaitsmises ehk sidepataljoni lahingus.

Järgnenud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal määrati reamees Meemann teenima punaarmeesse sideväelasena, 1941. aasta kevadel arvati ta reservi. Saksa okupatsiooni ajal töötas ta Valga haiglas sanitarina, järgnenud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal Valga Teedevalitsuses autoremondilukksepana. Hiljem läks ta tööle Valga õmblusvabrikusse, kus töötas seadmelukksepana ja laohoidjana.

Reamees Meemanni on autasustatud 2017. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ning 2015. aastal staabi- ja sidepataljoni rinnamärgiga. Eduard Meemann sängitati mulda Valga Toogipalu kalmistul.

1940. aastal paiknes sidepataljon pärast kasarmute sundloovutamist Punaarmeele Raua tänava koolimajas. Juunipöörde ajal nõudsid punaväelased hoone loovutamist, kuid sidepataljoni sõdurid keeldusid relvi ära andmast. Kui koolimajale suunati punaarmee raskekuulipilduja, andsid sõdurid ära küll käes olnud relvad, kuid leidsid koolimaja õuest mobilisatsioonirelvad ning jätkasid vastupanu. Lahingus langesid allohvitser Aleksei Männikus ning reamees Johannes Mandre.

Tagasi üles