Analüüs: keskhariduse omandab vaid 80 protsenti noortest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tahvel klassiruumis.

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu haridusega on üldiselt suur, koolirõõm on suurim noorimate õppijate hulgas ja vähenenud on koolikiusamist kogenud õpilase osakaal. Samas jääb keskhariduseta 20 protsenti noortest, selgub haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüsi tulemustest.

Analüüsis uuriti muu hulgas õpilaste põhikoolijärgseid valikuid. Selgus, et keskhariduse omandab vaid 80 protsenti noortest. Eestis on suured piirkondlikud erinevused põhikoolijärgsetes õpiteedes. Näiteks Ida-Virumaal jätkab kutsehariduses 42, Tartumaal aga vaid 20 protsenti põhikooli lõpetajatest.

Kõige suurem mõju keskhariduse omandamise tõenäosusele on õpiedukusel põhikoolis. Positiivne on see, et põhikooli õppekeelel keskhariduse omandamise tõenäosusele mõju ei ole.

Endiselt on suur väljakutse aga see, kuidas vähendada kutsekeskhariduses õpingute poolelijätmist, sest põhiharidusega piirdumine kahandab oluliselt võimalusi tööturul ja haridussüsteemis.

«Noored, kes ei ole põhikooli lõpetamise järel koolikogemusega rahul, on väiksema tõenäosusega valmis haridusteed jätkama või katkestavad lihtsamini põhikoolijärgsed õpingud,» ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja lisas, et analüüsi kohaselt toetab koolirõõmu lisaks meeldivale õppekeskkonnale tunne, et «ma tulen toime ja mul on head kaaslased».

Viimase kümne aastaga on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis kõrghariduses õpinguid jätkanud gümnaasiumilõpetajate osakaal vähenenud kuuendiku võrra, mis tuleneb nii välismaale, sealhulgas õppima, minekust kui ka tööle asumisest. Sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Kui gümnaasiumis on noormeeste-neiude proportsioon suhteliselt võrdne, siis kõrghariduses jätkanutest on noormehi keskmiselt 43 protsenti. Vanusegrupis 25-34 on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei vähene.

Repsi sõnul peavad erinevad õpiteed keskhariduses olema võrdselt väärtustatud ja tagama ligipääsu kõrgharidusele. «Visiooniks on õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata. Mitme õppeasutuse koostööle tuginev hariduskeskus pakub mitmekesiseid võimalusi ja igakülgset tuge,» lisas ta.

Analüüsist selgub ka, et kasvanud on kõrghariduses loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal, suurenenud nii välisüliõpilaste arv kui ka osakaal, eriti doktoriõppes, kus iga kolmas sisseastuja on välismaalane.

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas. Gümnaasiumi lõpetanud venekeelsete noorte eesti keele oskuse tase paraneb, jätkuvalt väljakutseks piisava eesti keele oskuse saavutamine põhikooli lõpuks.

Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid doktoriõppesse vastuvõtt väheneb.

Aastaanalüüsis hinnatakse strateegiliste eesmärkide saavutamist kõigis ministeeriumi vastutusvaldkondades.

Tagasi üles