Memoriaali üks autoreid võitleb ammu kokku lepitud jalgpallihalli rajamise vastu Levadia tegevjuht: ta ei ole selline kole hall, vaid ta on ikka kena ehitis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kalle Vellevoogi illustreeriv fotomontaaž. Pole veel teada, milline jalgpallihall täpselt välja nägema hakkab.

FOTO: Kalle Vellevoog

Kommunismiohvrite memoriaali kõrvalkrundile rajatav FC Levadia jalgpallihall on sattunud mälestusmärgi ühe autori, Kalle Vellevoogi, kriitika alla. Halli projekteerija sõnul oli selle asukoht teada aga juba kolm aastat tagasi.

«Memoriaali ühe autorina võin öelda, et viilhalli rajamine kavandatud asukohta oleks memoriaalile hävitav,» kommenteeris Vellevoog. Tema sõnul on tegemist kurioosse situatsiooniga – ühest küljest on riik teinud suure investeeringu ning ehitanud uhke memoriaali, kuid paralleelselt käib tegevus, mille käigus planeeritakse sinna kõrvale suurt ehitist.

«Kogu see meeleolu seal läheb meie arvates ikka tõsiselt kaotsi, kui see asi peaks sellisel kujul sündima,» sõnas Vellevoog, kelle arvates peaks linn ja riik leidma kiirelt lahenduse, et sellisel kujul sellist asja ei sünniks. Arhitekti sõnul on kogu memoriaali projekteerimise käigus kohalikud jalgpallihalli vastu muret tundnud ning ta on ka justiitsministeeriumi tähelepanu sellele probleemile pööranud.

Jalgpallihalli projekteeriva arhitektuuribüroo Eek & Mutso esindaja Margit Mutso sõnul hakati sinna planeeringut tegema juba üle kolme aasta tagasi. «Mitte keegi tol hetkel memoriaalist ei teadnud,» selgitas ta. Tema sõnul andsid nad ka kõik jalgpallihalli puudutavad materjalid memoriaali arhitektuurivõistlusest kuuldes Riigi Kinnisvara ASile üle ja eeldasid, et nii on ka võistlejatel teada, et ühel päeval memoriaali kõrvale jalgpalliväljak rajatakse.

 «Siis selgus, et oi nemad pole üldse kursis, et sinna planeeritakse halli,» kommenteeris Mutso, kelle sõnul selgus hiljem, et konkursi korraldaja ei olnud seda infot võistlejatele edasi andnud. Küll aga lisas ta, et jalgpallihalli planeeringu info on olnud kogu aeg avalik ja kättesaadav ka planeeringute registrist. «Ilmselt siis arhitektid ei vaadanud seda,» sõnas Mutso.

Arhitektuuribüroo esindaja sõnul ei rajata kõnealusele maalapile aga kindlasti mitte tüüphalli ning selle rajamisel tehakse koostööd ka kommunismiohvrite memoriaali autoritega. Mutso sõnul otsivad nad nüüd sellist võimalust, kuidas hall võimalikult vähe domineerima jääks. Esialgse plaani kohaselt täiendavad nad kõrghaljastust memoriaali ja spordihalli vahel ning proovivad leida materjale, mida kasutades hall ümbrust häirima ei jääks.  

«Ma väga ei usu, et see nüüd välja tuleb,» ei olnud memoriaali autoril Vellevoogil sellesse suurt usku. Tema sõnul on hall nii suur, et selle peitmine lõpptulemust ei mõjuta.

«Selle krundi ulatuses tõesti ei anna,» tõi Mutso välja, kuidas jalgpalliväljaku asukohta ei anna ka muuta. Tema sõnul ei saa halli eramajade vastu rajada, sest see võtaks ära sealsete elanike päikesevalguse.

FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuht Indrek Petersoo ei leidnud aga üldse, et jalgpallihall memoriaali ära rikuks. «Ta ei ole selline kole hall, vaid ta on ikka kena ehitis,» sõnas Petersoo. Tema sõnul võiks jalgpallikeskus sinna memoriaali juurde pigem hoopis sobida.

FC Levadia kodu aastast 2007

90ndatel Eesti Jalgpalli Liidu üheks baasiks olnud Maarjamäe staadionist sai FC Levadia kodu 2007. aastal, kui lõppesid renoveerimistööd. Praegu koosneb kompleks täismõõtmetes kunst- ja tavamuruväljakust ning ka väiksema mõõduga tavamuruväljakust. Just selle viimase kohale ongi kavandatud rajada jalgpallihall.

Tegu oleks statsionaarse ehitisega (mitte ajutiselt püstitav kilehall, mida kasutatakse Punase tänava, Sõle ja Männiku staadionitel), mida rajamist finantseeriks osaliselt Eesti Jalgpalli Liit, aga mille ülalpidamine jääks tervenisti FC Levadia hooleks. Eelkõige oleks tegu laste- ja noortevõistkondade talvisteks treeninguteks mõeldud kohaga, sest profijalgpallurid vajavad treenimiseks täismõõtmetes siseväljakut.

2005. aasta lõpus Riigi Kinnisvara ASi ja Levadia vahel sõlmitud rendilepingu alusel omandas jalgpalliklubi Maarjamäe staadioni kasutus- ja hoonestusõiguse 36 aastaks ehk 2041. aasta lõpuni.

Kavandatav jalgpallihall peaks hakkama välja nägema selline:

Tagasi üles