Võikad detailid: tapetud mehele oli suhu topitud kokkukäkerdatud käterätt

Enriko Nurm Harju maakohtus.

FOTO: Joakim Klementi

Kui kiirreageerijad eelmise aasta 15. novembril kella viie paiku õhtul Kose alevikus ühel vaiksel tänaval asuva ridaelamuboksi korterisse tungisid, polnud päästa enam midagi – võigas veretöö oli tehtud. Politseinikud leidsid köögist 45-aastase mehe vägivallatunnustega surnukeha.

Tapetut oli löödud korduvalt noaga selga, samuti kõhtu ja kaela. Kõigele lisaks leidis esimesena laiba juurde jõudnud politseinik ohvri suust kokkukägardatud rätiku. Julmuse tipuna oli laibal noaga välja torgatud ka mõlemad silmad – ilmselt siis, kui ohver veel elas.

Roimas süüdistatav 39-aastane Enriko Nurm põgenes ohvrilt varastatud pangakaardiga tõenäoliselt läbi köögiakna, sest kiirreageerijate saabumisel oli uks lukus ning see tuli kangiga lahti murda. Senise uurimisversiooni järgi kavatses mees pärast mõrva röövitud pangakaardiga raha välja võtta, kuid enne seda peeti kahtlustatav politsei poolt kinni. Kinnipidamisel väitis Nurm, et kavatses minna poodi või baari, et seal siis veel keegi ära tappa.

Nurm ei olnud korteris mõistagi päris juhuslikult. Kuigi talle võtmeid ei usaldatud, oli tapetu süüdistatavale mõnda aega peavarju pakkunud, kuid juba enne tapatööd oma otsust kahetsema hakanud. Seetõttu oli ohver ka mõrvale eelnevatel päevadel elanud hoopis oma sõbra juures, kus kurtis, et ei suuda Enrikost kuidagi lahti saada ning kardab teda.

Hugo bossi jopega tapatööle

Kogu saaga sai alguse mullu oktoobri lõpus, kui mõrvaohvri nimi ühe sünnipäevajoomingu käigus, kus viibis ka süüdistatav Enriko Nurm, elukohavariandina välja käidi. Telefoninumbreid küll ei jagatud, kuid peoks pinda pakkunud mehe sõnul võis Nurm selle mingil hetkel ise tema telefonist välja võtta.

Enne 2017. aasta novembri traagilisi sündmuseid Kosel, oli Nurm ilmunud kutsumata eelpool mainitud sünnipäevale, mis toimus ühes Tallinna korteris. Seal oli ta enne oma viimast vanglakaristust ulualust saanud.

Juba siis oli Nurm peolistele pidanud loengu «maatriksist», mis tema aju suunab ja mõjutab. Selle jutuga on Nurm jätkanud ka oma veebipäevikus ning sotsiaalmeedias, kus ta ka oma kuritegudest esimesena teada andis. Ka teisipäeval kohtus oli Nurmel tunnistajale vaid üks küsimus: «Kas te lugesite neid linke Facebookis «maatriksi» kohta, mis ma saatsin?»

«Seda on raske kirjeldada, sest see oli vaimuhaige jutt,» tunnistas üks mullu oktoobris sünnipäevapeol osalenu. «Ta rääkis, et Angela Merkel ja Vladimir Putin mõjutavad tervet maailma ning me peame minema kaevikutesse ja koobastesse elama. Kui ütlesin oma ebaprofessionaalse arvamuse, et ta on skisofreenik, siis Enriko ärritus, kuid ei rünnanud, aga kehakeel oli agressiivne,» meenutas mees.

Ühtpidi imeliku jutu pärast ning ka seetõttu, et viimane kuritegu (vägistamine) oli korteriperemeest sedavõrd jahmatnud, siis sinna teda enam ei oodatud ja Nurmele tehti selgeks, et nüüd tuleb ära minna.

Lahkudes haaras Enriko Nurm koridorist selga võõra Hugo Bossi jope, sest ta enda riided olid tunnistajate sõnul määrdunud. Takistada teda ei proovitud, kuna mees tundus sedavõrd hirmus.

Pole täpselt teada, kuidas Nurm mõrvaohvriga lõpuks kontakti võttis ning mis ajahetkel ta Kose ridaelamuboksis peavarju sai, kuid tapetu sõbrad kuulsid sellest läinud oktoobri lõpus või novembri alguses. Mingil hetkel läks aga midagi valesti ning veretöö ohver palus oma elu viimastel päevadel end majutada heal sõbral, sest tal ei õnnestunud «puuküürnikust» kuidagi lahti saada. Nendel päevadel rääkis ohver sõbrale, et Enriko elab tema kulul ning ei austa sõlmitud kokkuleppeid.

Viimasel päeval lahkus ta sõbra juurest varahommikul kella kuue paiku. Tunnistajapingis rääkis sõber, et üsna pea pärast lahkumist sai ta tapetult äreva telefonikõne: «Ta oli meeleheitel ja ütles, et keegi on köögiaknast sisse tulnud ning Enriko on seal.» See oli ka viimane kord, kui ta ohvriga rääkis, sest hiljem korduvalt tagasi helistades oli telefon juba välja lülitatud. Juhtunust kuulsid sõbrad alles kuu aega hiljem.    

Viimase aja ühe šokeerivaima veretööni viinud sündmused said aga alguse hoopis kolm päeva varem Tallinnas Hipodroomi juures, kui kella 18.30 paiku ründas Enriko Nurm süüdistuse järgi metsatuka ääres ühte naist, lohistas ta metsatuka poole, kus jätkas naise peksmist, seejärel röövis ta naiselt mobiiltelefoni, dokumente ja pangakaardi, vägistas teda ning põgenes. Hiljem selgus, et seejärel oli ta läinud pangaautomaadi juurde ja võtnud kannatanu pangakaarti kasutades välja 600 eurot.

Samal ööl ründas ta järgmist naist Koplis asuvate garaažide juures. «Süüdistatava käitumismuster oli ka seekord sama. Õnneks kuulis naise karjeid üks mees, kes tormas appi. Tänu sellele jäi kuritegu lõpule viimata, süüdistatav põgenes sündmuskohalt,» kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee.

Kuna kannatanute eraelu kaitseks on kohtuprotsess osaliselt kinnine, ei kuulnud avalikkus teisipäeval ka süüdistatava enda tunnistusi ning asja arutati kinniste uste taga.

Täna jätkub istung Enriko Nurme kaitsja poolt kutsutud ekspertide ülekuulamisega.

Tagasi üles