Pole lapsi, pole kooli. Viimase veerandsajandi kestel on Eestis suletud ligi 350 kooli, millest 200 on saanud uue funktsiooni. Koole on muudetud vanadekoduks, ehitatud ühepereelamuks või avatud neis hotell ja kohvik. Mitu endist koolihoonet seisavad ja lagunevad, justkui oleks aeg neis ühes viimase koolikellaga seisma jäänud.

Eesti taasiseseisvumisest alates on suletud vähemalt 337 kooli. Nendest 135 tegutseb praegu mõni muu haridusasutus, näiteks lasteaed.

Radari video suletud koolidest üle Eesti:

Seega on ligi veerand sajandiga jäänud Eesti peal üle umbes 200 endist koolimaja. Neist peaaegu 40 seisavad sööti ja aina tondilossistuvad või on juba sootuks lammutatud. Mõne kooliga olid entusiastlikel kohalikel või tühjaks jäänud majad ära ostnutel algul suured plaanid, kuid need jäid kas raha, tahtmise või inimeste puudusel täitumata. Kümmekond koolimaja on praegugi müügis ja veel kümmekonnas tegutsevad hooldekodud.

Parima ülevaate koolimajade saatusest saab graafikust valides kõigepealt maakonna ja siis klõpsates punasel või sinisel mummul. Sinised mummud tähistavad suletud koolihoonet, milles hariduse andmine jätkub, punaste mummude alt leiab koolihoone, millel on kas uus otstarve või seisab maja tühjana.

Enamik endisi koolimaju on leidnud aga mõne uue funktsiooni. Muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonnas töötava arhitekti Merle Kinksi sõnul on kaitse all 175 koolihoonet, kuid neist paljud on suletud juba veel varem, näiteks 19. sajandil ehitatud puitmajades tegutsenud külakoolid ning 1920. ja 1930. aastatel spetsiaalselt koolimajadeks ehitatud hooned.

Mõisatesse kolisid koolid pärast 1919. aasta maareformi, kui mõisad baltisakslastelt võõrandati. Ligi 300 mõisa anti koolide käsutusse, lapsed said toonastest pimedatest ruumidest avaramatesse hoonetesse. Praeguseks on jäänud mõisatesse 69 kooli.

Ebaökonoomsus lööb välja

Kui hoonel on väärtus, võiks Kinksi kinnitusel sellele tühjaks jäädes mingi muu funktsiooni leida. «Kui hoonel funktsiooni pole, kipub see lagunema. Kui see funktsioonita hoone on veel ka kaitse all ja laguneb, hakatakse omanikule ettekirjutusi tegema,» ütles ta.

Eestis väga levinud H-kujulised koolihooned tekkisid Mustamäe-suguste rajoonidega ning on tänapäeval väga ebaökonoomsed. «Minu teada on neid ka palju lammutatud. Kui pole jõukust neid ülal pidada ja lapsi ka pole, on õigem lammutada. Energia ei maksnud toona midagi ja lihtsalt ehitatigi ebaökonoomseid hooneid,» rääkis Kinksi.

Eestis väga levinud H-kujulised koolihooned tekkisid Mustamäe-suguste rajoonidega ning on tänapäeval väga ebaökonoomsed.

Alates 1992. aastast suletud koolimajadest on paljud leidnud uue hingamise, olgugi et vahepeal võisid need mõnda aega tühjalt seista. Paljudesse koolimajadesse on kolinud külaseltsid ja raamatukogud. Mitmes aetakse äri – peetakse hotelli, restorani, turismitalu või koguni kudumisvabrikut, nagu näiteks Kutsari algkoolis Viljandimaal või ratsabaasi sealt kümne kilomeetri kaugusel endises Kildu põhikoolis. Kunagises Loksa vene gümnaasiumis Harjumaal jällegi toodetakse elektroonikaseadmeid.

Öömaja saab tänapäeval kas või mitmes Saaremaa koolis, näiteks endises Torgu lasteaed-algkoolis, Abruka koolis ja Kuressaare ametikoolis, lähiaastatel ehk ka Orissaare eriinternaatkoolis, mida praegu hosteliks ümber ehitatakse. Lageda taeva alla ei jää ka Rapla maakonnas endise Kädva lasteaed-algkooli läheduses ega Põlva maakonnas Sulbi lasteaed-algkooli kandis.

Värvikad käekäigud

Peenemaid elamusi saab Võrumaalt Lepistu põhikoolist, kuhu oli kooli sulgemisel 2008. aastal vallal kavas luua sotsiaalkeskus intellektipuudega noortele. Maja jõudis aga hoopis perekond Alevi kätesse: sellest sai nende kodu. Seal teevad nad šokolaadi, pakuvad öömaja ja peavad kohvikut.

Pärnumaa Tihemetsa põhikoolist sai perekond Heina kodu, kus toodetakse ühtlasi ka veini. Endises Anseküla algkoolis Saaremaal on tegutsenud nii põllumeeste selts kui ka kunstiring, viie aasta eest aga avati teemaja.

Väluste lasteaed-algkoolis Viljandimaal on end sisse seadnud Tiibeti meditsiini akadeemia, Umbusi algkoolis Jõgeva maakonnas Põltsamaa lähistel budismi keskus ning Võrumaal Vana-Antsla põhikoolis baptistid.

Nii mõneski koolimajas on leidnud oma koha muuseum: Kalevipoja muuseum endises Saare põhikoolis Jõgeva maakonnas, Kaarma koolide muuseum Saaremaal, koolimuuseumid Leevi algkoolis ja Peri põhikoolis Põlva maakonnas, koduloomuuseum Helme sanatoorses internaatkoolis Valgamaal ja Viru-Jaagupi algkoolis Lääne-Virumaal.

Väluste lasteaed-algkoolis Viljandimaal on end sisse seadnud Tiibeti meditsiini akadeemia, Umbusi algkoolis Jõgeva maakonnas Põltsamaa lähistel budismi keskus ning Võrumaal Vana-Antsla põhikoolis baptistid. Matsuri algkooli Põlva maakonnas rajas õigeusu kirik narkomaanide võõrutuskeskuse. Nii Lõõla algkoolis Järvamaal kui ka Jõhvi vene põhikoolis toimetab kaitseliit.

Nii mõneski koolimajas toimetavad külg külje kõrval eri seltskonnad: Nõuni algkoolis Valgamaal Otepää lähistel tegutseb kohalik purjeklubi koos kogukonna aktiiviga, Oonurme algkooli Ida-Virumaal jagavad jahimehed kohaliku segakooriga. Järvamaal asuva Väinjärve lasteaed-algkooli ümbritses uus omanik mesitarudega, Massiaru põhikoolis Pärnumaal puhkavad kunstnikud ning Samliku algkooli hoonete juurest algavad matkad mööda Pärnu jõge.

Õpilased koonduvad linnadesse

Alis Tammur

Statistikaamet

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Rääkides kooli ja õppimisega seotud sündimusest, siis see puudutab viimase 18–19 aasta sünde. Sel perioodil on toimunud sündimuses kindlasti muutusi.

2000. aastate algul oli umbes 13 000 sündi aastas, majandusbuumi ajal algas kasv ja 2007.–2008. aastast oli juba ligi 16 000 sündi aastas. See on päris märkimisväärne tõus. Eestis keskmiselt on sündide arv stabiilne olnud viis viimast aastat, umbes 14 000 kandis.

Sündimuse muutuste ja koolide sulgemise põhjust ja tagajärge on keeruline sõnastada. Sündide arv Eestis tervikuna küll kasvab, aga mõnes maakonnas on see stabiilne või isegi languses. Isegi kümne aasta tagune sündide kasv ei ole mõnes maakonnas koolide kestmisele kaasa aidanud, sest nende laste vanemad on välja rännanud. Inimesed koonduvad Tallinna ja Tartusse.

Ka pärast väiksemas kohas gümnaasiumi lõpetamist minnakse enamasti õppima ja tööle suurematesse linnadesse. Hiljem pereealised eeslinnastuvad, kogu taasiseseisvumise aja on maa kaotanud seetõttu rahvastikku.

Inimesed tahavad panna oma lapsi linnakoolidesse, seetõttu peavad Tallinn ja Tartu oma koole suurendama. Kõigi laste äramahutamiseks ei suurendata mitte koolide arvu, vaid tehakse mitu vahetust.

Sama lugu teiste linnadega: kui ka minnakse elama väljapoole maakonnakeskust, siis lapsi tahavad vanemad ikkagi maakonnakeskustesse kooli panna.

Haridusministeeriumi endise analüütiku lauale jõudis eelkäijate täidetud punane klade koolide avamiste-sulgemiste ja ümberkorralduste kohta. Sellestsamast kladest sai alguse ka see üle-eestiline projekt.

FOTO: Margus Ansu / Tartu Postimees

Punasest kaustikust sündinud andmebaas

Postimees

Kuus aastat tagasi jõudis haridusministeeriumi analüütiku Priit Laanoja lauale üks kaustik. Varem ministeeriumi riiulis istunud punane klade oli käsitsi täidetud ning sisaldas aastakümnete kaupa infot koolide avamiste-sulgemiste ja ümberkorralduste kohta. Aeg-ajalt sekka mõned üldisemad märkused. Kaustikuga käis kaasas legend, et seda olevat täitnud kauaaegne haridusministeeriumi ametnik Ellen Siimaste.

Laanoja võttis väljakutse vastu ning otsustas kaustikut edasi täita ja olemasolevat infot täiendada. Näiteks täpse asukoha ja fotoga, et nimel oleks nägu ja kuju.

Laanoja ise oli silma peal hoidnud andmetel alates 1991. aastast, kuid kaustik läks veel 30 aastat ajas tagasi. Nagu ta ise ütleb, see andis võimaluse tugitooliturismiks.

«1991. aastast tagasivaatav [aeg] on hobi ja tutvumine põnevate paikadega üle Eesti. Abiks on maa-amet oma erinevate kihtidega ja Vikerraadio, kus tervitatakse sünnipäeval või kutsutakse erinevate koolide kokkutulekutele,» kirjeldab ametnik oma töövõtteid.

Nii juhtuski, et kui Postimees tundis huvi viimaste aastate jooksul suletud koolide vastu, oli haridusministeeriumil anda palju põhjalikum ja kaugemale ulatuv materjal. Koos maakonnalehtede ja Kanal 2 telesaatega «Radar» analüüsisime rida-realt läbi Laanoja tabeli ning püüdsime jõuda selgusele, mis on neist koolihoonetest praeguseks saanud.

Tulemused on teie ees Postimehes ja meie veebis Suletud koolide loos. Lisaks avaldavad maakonnalehed Tartu Postimees, Lõuna-Eesti Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja ning Järva Teataja täna ja lähipäevil lood neis maakondades suletud koolidest täpsemalt. Vaadake ka «Radari» telelugu Kanal 2 veebist.

PS Kui oleme mõne kooli juures faktidega eksinud või on andmed puudulikud, palun andke meile sellest märku aadressil holger.roonemaa@postimees.ee