VKG vormib aherainest Aidusse püramiidid

Arhitektide visioon aherainest valmistatavast püramiidist.

FOTO: Kadarik, Tüür. Arhitektid http://kta.ee/aidu-pyramid-2030

VKG tahab Ojamaal kaevandades kahekümne aastaga tekkiva aheraine Aidu karjäärivälja 70 hektaril püramiidideks ladestada, et sinna saaks ajapikku rajada kõikvõimalikke põnevaid asju – külastuskeskusest amfiteatrini ja loomaaiast labürindini.

«Aidu 2030» nime kandvas eskiislahenduses kirjutatakse, et Aidu põlevkivikarjääris tekib just nimelt tulevase 20 aastaga nõnda suur hulk kivijäätmeid, et nende lihtsal arhitektuurilisel vormimisel kerkiks täna hallile karjäärialale palavikuliselt tugeva identiteediga keskkond, kirjutab Põhjarannik.

Materjali lihtsalt hunnikusse kuhjates tekib ringikujulise põhiplaaniga koonus. Hunnikule vormi andmiseks tuleks see kuhjata püramiidikujuliselt ning vormida sinna liikumist võimaldavaid astmeid.

Et Aidu jääkmaterjalide mastaapsust täielikult ära kasutada, tuleks kombineerida mitmeid lihtsaid lähenemisi ning projekteerida terve ala ühtse stiiliga püramiidide parklinnakuks.

Püramiidide idee on mitme aasta mõttetöö tulemus, mille algus ulatub Ojamaa kaevanduse rajamise algusse.

«Otsisime kohta, kuhu kaevanduses tekkiv aheraine ladestada, ja meie valik langes Aidu karjäärialale,» rääkis OÜ VKG Kaevandused juhatuse liige Margus Kottise. «Kui Maidla vald algatas Aidu karjääri sulgemise teemaplaneeringu, arvestati lisaks tuuleparkidele, veekeskusele ja Kaitseliidu lasketiirule ka meie ladestusala sooviga ning lõpptulemusena leiti, et see sobib sinna küll.»

Kottise sõnul soovis vald, et aherainet ei kuhjataks sinna lihtsalt niisama, vaid sellest tekiks omapärane maastikukujundus – veel parem, kui seda ka kuidagi kasutada saaks.

«Lahenduse leidmiseks tellisime arhitektuuribüroolt ideekavandi – ja selline see nüüd on,» ütles Kottise, et arhitektide valikul osutusid määravaks nende senised põnevad tööd. «Meie sisend neile oli aheraine kui materjal – mida see endast kujutab ja kuidas ladestamisel käitub ning kui palju seda materjali tulemas on. Meil tekib aherainet aastas umbes miljon tonni.»

Aidu ideekavand meeldis nii tellijale kui Maidla vallale. Pakutud eskiislahendus võeti üheks aluseks aheraine ladestusala detailplaneeringu koostamisel.

Tagasi üles