Kultuuriministeeriumi juhitud arutelud Narva Aleksandri Suurkiriku tulevase funktsiooni üle on viinud arusaamisele, et hoonesse võiks tulla kontserdisaal, kuid selle väljaehitamise kulud ja võimalik tähtaeg on seni veel selguseta.
Narva Aleksandri kirikusse võib tulla kontserdisaal
31. august 2018, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumi juhtimisel toimunud kirikuhoone sisukontseptsiooni väljatöötamise aruteludest jäi pinnale idee, et hoonesse võiks siiski tulla kontserdipaik.
See tähendaks omakorda investeeringut, mille jaoks tuleb esmalt teha ehitustehniline ekspertiis, kuid selle teostaja pole veel selgunud. Võimaliku investeeringu suurus peaks aga selguma selle aasta jooksul, lisas ministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri kogudus pankrotistus 2015. aastal ja kirikuhoone sattus pankrotipessa. 2016. aasta juunis ostsid riik ja EELK Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja, sellest ajast peale on kirikuhoonele otsitud sobilikku otstarvet.
Valitsuskabinet tegi kultuuriministeeriumile ülesandeks koostada kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kontseptsioon 2016. aasta juunis. Kultuuriministeerium alustaski sama aasta oktoobri alguses kohtumisi EELK, Narva linna ja siseministeeriumi esindajatega suurkiriku edasise kasutamise võimaluste üle ning plaanis esitada väljatöötatud nägemuse valitsusele veel oktoobri lõpus. Ühist otsust hoone kasutusotstarbe kohta pole siiski seni sündinud.
2017. aasta mai keskel otsustasid kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, EELK ja Narva linna esindajad käivitada laiaulatusliku ja mitmeastmelise arutelu, mille tulemusena pidi Narva Aleksandri kiriku võimalik edasine kasutus selguma 2017. aasta sügiseks.
Kiriku sisukontseptsiooni loomisel kaasati aruteludesse Narvas linnaelanikud, tänavu kevadel pakkusid ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengid välja viis lahendust kiriku uuele elule äratamiseks.
Narva Aleksandi Suurkirik ehitati 1881–1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele ja selle projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. 1944. aastal hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Praeguseks on kiriku kellatorn taastatud, kuid taastamisjärge ootab Eesti suurim kuusnurkne kirikusaal. Suurkiriku nimetuse omistas kirikule president Lennart Meri 2000. aastal.