Vastuolulise mainega Pääsküla kool alustab puhtalt lehelt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Keset koolipäeva tehakse Pääsküla gümnaasiumis 90-minutiline paus.
  • Linna piiril asuv hoone ootas lõpuni ehitamist 33 aastat.
  • Koolijuht otsustas, et õpilasi olgu klassis pigem vähe kui palju.

Kui Eesti teleseriaalide tegijad jäävad taga igatsema Pääsküla gümnaasiumi ajahambast räsitud ruume, siis koolirahvas rõõmustab: lõpuks ometi on neil koolimaja, mis on ka lõpuni ehitatud. Aega kulus selleks 33 aastat.

«Ma tulin 1985. aastal uude koolimajja tööle ja vaatepilt oli õudne: ehitaja oli ilmselt varastanud nii palju, kui varastada andis,» rääkis Pääsküla kooli ajalooõpetaja Mare Aruaas. Ta meenutas ühte geograafiaklassi, mille paneelide vahelt sadanud «kohinal liiva». «See näitab, milline see tsement oli,» lisas õpetaja.

Koolitundidega alustati majas, kus betoon polnud jõudnud veel korralikult ära kuivada. «Esimesel talvel oli üle 20 kraadi külma ja toonane India konteinerkatlamaja oli pidevalt katki. Maja oli külm ja niiske,» meenutas Aruaas omaaegseid töötingimusi.

Koolimaja keldris polnud küll muld-, vaid liivapõrand, sest üks põrand jäeti lihtsalt valamata. Häda sunnil nägi üks klass aga eriti uhke välja, sest iga seinas olnud augu ette pandi maal. Ventilatsiooni aga polnud hoones üldse.

Suuremad kooliremondid Tallinnas

Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli hoone – 9,455 miljonit eurot
Prantsuse lütseumi võimlahoone – 3,59 miljonit eurot
Pae gümnaasiumi juurdeehitis – 1,32 miljonit eurot
Vanalinna hariduskolleegiumi põhikooli hoone – 1,337 miljonit eurot

Sellistes tingimustes tuli koolil töötada enam kui 30 aastat, sest Tallinna linnavõimud koolimaja kordategemiseks raha ei leidnud.

Omal ajal korralikult lõpetamata jäänud ehitise kõvasti kulunud ilme aga on sinna meelitanud üksjagu tele- ja seriaalitegijaid. Nii on Pääsküla koolis filmitud seriaali «Siberi võmmi», aga ka telesaateid «Saladused» ja «Suletud uste taga». Nüüd tuleb neil otsida uus räsitud ilmega koolimaja, sest suuresti uuesti üles ehitatud koolimaja särab kui prillikivi.

Teised koolid rikuvad mainet

Ajalooõpetaja Aruaasa hinnangul on nende kooli kehv maine pärit just kooli algusajast, kui teised koolid oma probleemsed lapsed sinna õppima saatsid. «Ja kes ikka tahtis siia lagunenud majja tulla,» tõdes ta.

Õpetaja ise töötas aastaid korraga nii pangas kui ka Pääsküla koolis ning otsustas nüüd lõplikult kooli kasuks. «Mina ei ütle, et kooli tase oleks halb olnud. Olete Postimehest? Teil on ju Bonnieri preemia (uuriva ajakirjanduse eest antav auhind – toim) laureaat Joosep Värk (suundub sel sügisel poliitilise ajakirjanduse õpingutele Taani ja Hollandisse – toim), ta on meie lõpetaja. Küsige tema käest,» soovitas ta. «Kui ta Bonnieri sai, siis ma õnnitlesin teda, sest eks tal oli ka hea ajalooõpetaja,» lisas noort ajakirjanikku õpetanud pedagoog naerdes.

Keskkoolipoisid tulid omal soovil õpetaja Mare Aruaasale appi klassi sisustama.

FOTO: Sander Ilvest

Pääsküla koolijuht Leena Saag ei varja, et osati on kooli kehva maine taga teised koolid. Nii võttis temaga Postimehe visiidi ajal ühendust lapsevanem, kelle lapsel oli kodukoolis tekkinud probleem, mistõttu ta oli sunnitud kooli vahetama. «Eks sellised soovitused stiilis «Minge siis Pääskülla!» kujundavadki linna peal suhtumist meie kooli,» tõdes ta nukralt.

Kuigi Pääsküla kooli maine on aaastaid olnud kehvake, usub koolijuht, et tänu remondile muutub ka see, sest õpetajad on koolis tugevad. «Venelastel on ju see ütlus, et välimuse järgi võetakse sind vastu, pärast hinnatakse sind mõistuse järgi,» sõnas Saag.

Koolitunnid tehakse lühemaks

Aga uus pole mitte ainult maja, vaid Pääsküla kool on otsustanud muuta ka senist koolikorraldust. Keset koolipäeva on poolteist tundi nn kvaliteetaega ja tunnid kestavad vaid 40 minutit.

«Kuna eelmisel aastal olime Mustamäel asenduspinnal ja lapsi toodi bussiga, siis olime sunnitud bussigraafiku pärast tunde lühendama,» märkis Saag. Olude sunnil tehtud muudatus osutus aga väga edukaks ja kool otsustaski koju tagasi kolinuna jätkata lühemate tundidega.

Koolijuhi sõnul pelgas ta alguses ka ise, et tavatult lühikeste tundide tõttu võib tekkida probleeme. «Aga kui õpetaja ja õpilased teavad, et tund on lühem, siis näiteks tunni algus ei veni ja n-ö tühje auke ei teki. Inimesed suudavad keskendunumalt tööd teha,» rääkis ta.

90-minutiline kvaliteetaeg keset koolipäeva on mõeldud nii söögivahetunniks kui ka klassidevahelisteks spordivõistlusteks või üritusteks, lapsed saavad soovi korral õues või võimlas palli mängida. «Kui näiteks tuleb mõni põnev külaline, siis on kohtumine temaga sel ajal, ja nii ei lähe tunnid raisku,» ütles Saag.

Pääsküla kooli ühes tiivas (esiplaanil) hakkab tegutsema Nõmme noortemaja.

FOTO: Sander Ilvest

Vahetult enne kooliaasta algust käis koolimajas nii suur sagimine, et üks appi tulnud keskkoolipoiss oli sõna otseses mõttes vastu seina surutud. Tema on üks viimastest, kes saab Pääsküla gümnaasiumi lõputunnistuse. Sel sügisel koolis kümnendat klassi ei avatud ja kahe aasta pärast muutub kool üheksaklassiliseks.

Tänasel aktusel saavad aabitsa kätte kolme klassi lapsed. Koolijuht Saagi sõnul otsustasid nad, et pigem olgu lapsi klassis vähem kui rohkem. Väiksemas klassis saavad hakkama ka erivajadusega lapsed.

«Võime sulgeda erivajadustega lapse eriklassi, aga ta peab pärast kooli lõppu minema ja ühiskonnas hakkama saama,» põhjendas direktor, miks ta sellist lähenemist õigeks peab. Ka nägid nad mullu, et see lahendus on õige. «Laps õppis koos klassiga, kus oli vähem lapsi, ja nii minu kui ka tema vanemate hinnangul oli tema areng tohutu, teda võeti igale poole kaasa ja ei olnud mingit narrimist.»

Tuvid pidid vanalinnas koolilastele ruumi tegema

Vanalinna hariduskolleegiumi väikeklasside hoone uhke sisehoov.

FOTO: Joakim Klementi

Pääsküla kool pole aga sugugi ainus õppeasutus Tallinnas, mille õpilasi sel aastal renoveeritud ruumid rõõmustavad. Nii võib ka Pühavaimu tänaval asuvas vanalinna hariduskolleegiumi (VHK) väikeklasside hoones tunda värske värvi lõhna.
VHK põhikooli 600st õpilasest alustavad vastselt renoveeritud hoones tänavu õppimist sadakond hariduslike erivajadustega last. Kui siiamaani olid nad eri majade peale laiali hajutatud, siis nüüd on neil oma majaosa.
«See on ikkagi rahulik keskkond neil,» ütles VHK põhikooli juhataja Alar Saar.
Suurim võit on tema sõnul see, et renoveerimise käigus ehitati välja ka maja neljas korrus, tänu millele on neil tunduvalt rohkem ruumi. «See oli n-ö tuvide laut,» iseloomustas Saar viimast korrust, kus veel eelmisel õppeaastal valitses praeguste uhkete klaasruumide ja köögi asemel tühjus.
«Me ei pea enam otsima mingisuguseid nurgataguseid või nagu viimastel aastatel on olnud – õppetöö toimus isegi kooli direktori kabinetis,» märkis Saar, kirjeldades, kuidas lisaruum koolipere elu lihtsamaks muudab.
Samuti mainis VHK põhikooli juhataja positiivsena võimalust probleemide korral lapsi üksteisest eraldada. «Meil alguses oli küll rahunemisklass, aga praeguseks on nii, et kui leiad igale õpilasele sobiva viisi, kuidas õppida, siis seda ei ole eriti vaja,» lausus VHK direktor Kersti Nigesen.
Just niisamuti nagu värske majaosa näeb kogu kolmest hoonest koosnev VHK põhikooli kompleks välja kooli kohta harjumatult pisike ja hubane. Väljastpoolt tulevad külalised pidavat alati selle üle imestama. «Arvavad, et tulevad väiksesse kooli, aga meil on õpilasi üle tuhande,» ütles VHK direktor Kersti Nigesen.
Seda, et erivajadustega lapsed nüüd renoveeritud õppehoone tõttu teistest õpilastest eemale jääksid, koolijuhi sõnul ei juhtu. Kuna kõik VHK põhikooli majad on omavahel ühenduses, saab ka sealseid õpilasi integreerida teistesse tundidesse. Kuna kordatehtud majaosas puudub söökla, jagavad erivajadustega õpilased teistega ka lõunalauda.
Juhataja Alar Saar lisas omalt poolt, et koos võetakse ette ka õppekäike ja korraldatakse ühisüritusi.
Heelia Sillamaa

Tagasi üles