Päästeamet saatis siseministeeriumile taotluse hüvitada suvise nelja suure põlengu likvideerimisega Ida-Eesti päästekeskusel tekkinud ootamatud kulutused valitsuse reservist kokku ligi 90 600 euro ulatuses.
Päästeamet taotleb valitsuse reservist veel 90 000 eurot
1. november 2011, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet palub hüvitada kulud, mis tehti 6.-11. juulil Sirgala turbavälja metsa- ja maastikutulekahju kustutamisel ning Kunda Nordic Tsemendi territooriumidel kolmel eri ajal toimunud olmekütuse tulekahjude likvideerimisel.
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg selgitab taotluses, et Sirgala karjääri ja Kurtna järvistu vahelisel mahajäetud turbatootmise alal tuli põlenguala väga pehme turbapinnase ja kraavide võrgustiku tõttu kasutusele võtta maastikusõidukid. «Töötamisel rasketes tingimustes tekkis tehnikal mitmeid rikkeid,» kirjutas Timberg. Samuti pidid päästemeeskonnad pärast põlengu kustutamist veel kolmel päeval käima kontrollreididel, et kõik turbapinnases peituda võivad tulekolded kohe avastada ja kustutada.
Selle põlengu kustutamisel tekkinud planeerimata kulutusteks arvestas Ida-Eesti päästekeskus üle 8400 euro.
Kundas Tööstuse 8 põles juuni lõpus ja juuli algul umbes 6000 tonni pakkidesse pressitud peenestatud prügi RDF, mida AS Kunda Nordic Tsement kasutas kütusena. «Kustutustööde algfaasis varustasid sündmuskohta kustutusveega paakautod, tuues vett viie kilomeetri kauguselt Kunda jõest. Kustutusvee vedu oli raskendatud halva juurdepääsutee tõttu,» kirjutas Timberg. Seepärast kaasati sündmusele kaks mobiilset pumbajaama, mis paigutati paralleelselt Kunda jõge ületavale sillale 2,1 kilomeetri kaugusel sündmuskohast. Kasutusele võeti ka 350 liitrit vahuainet. Kustutustöid tuli teha katustelt, mis olid tulekahju tagajärjel täis kive, klaasi, metalli ja muud, mis lõhkus osa varustusest. « Voolikud purunesid, nöörid hakkasid narmendama, kindad tõmmati puruks,» loetles ta.
Selle tulekahju likvideerimisega tekkinud ootamatuteks kuludeks arvestas ta 21 800 eurot.
Raske oli ka teine põleng samal territooriumil vaid kuu aega hiljem (4.-6. augustil), kui laohoone esimesest põlengust kahjustamata osas põles ca 2500 tonni RDF olmekütust. « Veekogused ja surved veeliinides olid suured, mistõttu purunes hüdraulilise löögi tagajärjel üks lafett jaotoru,» kirjutas Timberg. Kustutamiseks kasutati lisaks veele ka 5000 liitrit vahuainet, mille mahutite sündmuskohale transportimisel ja mahatõstmisel tekkisid multilift autol mõningad tehnilised probleemid, samuti tekkis tehniline rike ühe põhiauto vahulahuse doseerimissüsteemis.
Sündmuskohale Kiviõlist tellitud olmekonteiner sattus teel sündmuskohale liiklusõnnetusse ja vajus teelt välja külili, millega saadi kahju ligi 19 300 eurot. Kokku tegi päästeteenistus ettearvamatuid kulusid põlengu kustutamisel koguni 56 600 euro eest.
Vaid päev pärast selle tulekahju lõppemist süttis Jaama 2 asuval AS Nordic Tsement territooriumil lahtiselt ladustatud RDF olmekütus, mis oli sinna toodud Tööstuse 8 laohoonetest. «Suure põlemiskoormuse ja sellest tuleneva suur veehulga vajaduse tõttu kaasati sündmusele HFS pumbajaam, mis paigaldati Kunda jõele 500 meetri kaugusele sündmuskohast. Põlevmaterjali aitasid laiali lammutada ka AS Nordic Tsement frontaallaadurid,» loetles Timberg. Lisakulusid tekkis päästeteenistusele sellega üle 3 700 euro.
«Ida-Eesti Päästekeskuse taotlustes esitatud kulud on Päästeameti päästetööde osakonna ja rahandusosakonna poolt kontrollitud ja heaks kiidetud ning vastavad päästetöö juhi poolt tehtud otsustele,» kinnitas päästeameti juht.
15. septembril eraldas valitsus päästeametile oma reservist 50 000 eurot aasta alguses toimunud suuremate põlengute kustutamisel tekkinud kulude katteks.