Füüsikaõpetajad käisid CERNis teadmisi kogumas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

LINAC 2, siit asuvad prootonid teele teistesse masinatesse.

FOTO: Jaan Paaver

Tänu CERNis töötavate Eesti teadlaste eestvedamisele sai 16 füüsikaõpetajat riigi kulul tutvuda koolivaheajal Euroopa moodsaima teaduskeskusega. Idee poolest võiksid aja jooksul CERNis ära käia enamus füüsikaõpetajaid.

LEIR, raskete ioonide ringkiirendi.

FOTO: Jaan Paaver

Riina Murulaid

FOTO: Jaan Paaver

Kuusteist Eesti füüsikaõpetajat käis koolivaheajal Euroopa tuumauuringute keskuses CERNis, mis asub Genfi kõrval Prantsusmaa-Šveitsi piiril.

«CERN on maailma suurim teaduseksperiment, kus töötab umbes kümme tuhat inimest,» tutvustas üks asja oma silmaga kaemas käinud õpetajtest, Hugo Treffneri gümnaasiumi füüsikaõpetaja Madis Reemann.

«Uus prootonite põrguti (LHC) kogub tasapisi tuure,» sõnas ta. «Tal oli esialgu käivitamisega probleeme, olid mitmed apsud, aga nüüd ta järjest parandab oma näitajaid. Nii hiiglasliku asja häälestamine võtab aastaid, aga nüüd ta töötab.»

Tegemist on suure ringikujulise LHC kiirendiga, mille pikkus on 27 km, ja kus on käimas kogu põhieksperiment. 35 aastat füüsikat õpetanud Reemann rääkis, et CERNis nähtu-kuuldu füüsikule väga keeruline ei olegi, sest printsiibid on juba varem välja töötatud.

«Praegu käib selliste asjade kontrollimine, mis teoorias on ennustatud, aga mida pole veel suudetud tänu liiga väikese energiaga kiirenditele eksperimentaalselt tõestada,» seletas ta. «Seal on just eelkõige Higgsi bosoni avastamise plaan.»

Higgsi boson on seni veel avastamata elementaarosake, mille ülesandeks on anda ülejäänud elementaarosakestele mass. «Need probleemid, mida seal püütakse lahendada, peaksid selgitama kosmoloogiat, kuidas maailm on arenenud, ja olemasolevat maailma mikrotasandil,» rääkis Reemann.

Eesti Füüsika Seltsi füüsikaõpetajate osakonna esinaise Riina Murulaiu sõnul seletati CERNis asju nii selgelt, et midagi liiga keerulist, mida oma pea enam ei võta, ei esinenud.

«Tekkis parem arusaamine, mis seal ikkagi tehakse ja mida kaasaegne füüsika endast kujutab,» sõnas ta. «Näiteks tutvustati meile kiirendite ehitust ja kuidas käib andmetöötlus. Töötava prootonite põrguti (LHC) juurde õpetajaid ei lastud, kuna see kiirgab liiga palju.»

Murulaid rääkis, et õpetajatele anti ka praktiline ülesanne. «Tegime ise udukambri, mis võimaldas detekteerida elementaarosakesi,» sõnas ta. «Seda saame ka koolis kasutada.»

CERNis töötavad hetkel pidevalt kolm Eesti inimest, Andi Hektor, Mait Müntel ja Vladimir Skarupelov. Martti Raidali, kes on eestlaste töörühma juht, Münteli ja Hektori eestvedamisel haridusministeerium koolitust ka rahastas.

Nad töötavad CMS nimelise detektori juures. Müntel tegeleb füüsikaliste andmete analüüsiga ja
Skarupelov CMS-ga seotud IT-süsteemidega. Hektor tegeleb tumeaine fenomenoloogiaga ja astroosakestefüüsikaga. Kusjuures CERNis töötavatest inimestest on kõvasti üle poole programmeerijad.

Murulaid rääkis, et konkurss koolitusel osalemiseks ei olnud just väga tihe. Tuli esitada avaldus Eesti Füüsika Seltsile ja põhjendada ära, miks soovitakse osaleda koolitusel ning enamus, kes soovisid, ka said.

«Kuna suhtlus käis inglise keeles, siis äkki nad kartsid, et nad pole pädevad,» pakkus Murulaid vähese huvi põhjuseks. «Kuigi kohapeal selgus, et keegi sellepärast hätta küll ei jäänud. Kui sa füüsikat jagad, siis konteksti sisene inglise keel on üsnagi arusaadav.»

Murulaid rääkis, et Eesti õpetajate CERNi saatmine on edaspidi tõenäoliselt järjekindel programm, nii et enamus Eesti füüsikaõpetajaid saaksid aja jooksul uurimiskeskuses ära käia. Siiski läheb edaspidi väiksem kollektiiv.

«Ma ise pean selle projekti jätkumist väga oluliseks, seda nii füüsika õppimise kui ka õpetamise koha pealt ja üldisemalt Eesti teaduse tulevikku silmas pidades,» märkis Murulaid. «Palju käinud ja näinud õpetaja on hoopis midagi muud, kui oma tagaruumis pesitsev füüsikaõpetaja.»

Ka Reemann avaldas lootust, et füüsikaõpetajad saavad sellisel koolitusel järgmistel aastatel osaleda. «Mina arvan, et seda tuleks propageerida. CERNis on täpselt sama asi nagu meil – ega häid noori füüsikuid pole kunagi üleliia,» ütles Reemann.


CERN

CERN on maailma suurim osakestefüüsika labor.

Füüsikaõpetajate reis CERNi maksis riigile 31 956 eurot.

CERNi õpetajakoolitus on võimalik ainult tänu sellele, et Eesti riik rahastab Eesti füüsikute osalemist ühes CERNi eksperimendis, nimelt CMSis.

CERNis on hetkel pidevalt kohal kolm Eesti inimest: Andi Hektor, Mait Müntel ja Vladimir Skarupelov.

Müntel tegeleb füüsikaliste andmete analüüsiga ja Skarupelov tegeleb CMS-ga seotud IT-süsteemidega. Hektor tegeleb tumeaine fenomenoloogiaga (see on midagi eksperimentaalse ja teoreetilise osakestefüüsika vahepealset) ja astroosakestefüüsikaga.

Sealsete Eesti teadlaste tegevus on tihedalt seotud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga Eestis.

Allikas: Riina Murulaid/Postimees

Tagasi üles