L, 13.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Animäe inimestele jääb hiiepaik alles

Teelemari Loonet
Animäe inimestele jääb hiiepaik alles
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Animäe hiiepaik.
Animäe hiiepaik. Foto: kaader Reporter.ee videost

Tallinna külje all asuva Animäe kandi inimesed plaanisid meeleavaldust, et seista vastu metsafirma lageraietöödele muistse hiiepaiga jalamil, kuid asjad ei läinud niikaugele ja pühapaik õnnestus päästa suuremate vastuoludeta.

Nabala Keskkonnakaitse ühingu juht Tanel Ots ütles, et firmaga saadi kokkuleppele, et hiiepaik jääb alles ning selle ümber jäetakse puhvertsoon, kust puid ei langetata, vahendab Reporter.ee.

Kuigi siin-seal on tekkinud kahtlusi, kui püha see paik Tallinna-Viljandi maantee ääres ikkagi on, ei kahtle Ots selles hetkekski. «Olgu nad noored või keskealised, nad mäletavad ennast selle paigaga seotult. Siin on mängitud, siin on armunult jalutatud, siin on vanemast peast kokku tuldud, lapsed käivad siin kelgutamas. See on kõigile korda läinud,» kinnitas aastaid kohalikku ajalugu uurinud Ots.

Kuna kohalike jaoks nii oluline koht puudub pühapaikade registrist, oldi valmis hiie päästmiseks metsafirmaga konflikti minema, kuid probleem lahenes rahumeelselt. AP Metsa metsakorraldaja Ülo Vendland ütles, et metsamajanduslikult ei jää raiepaigalt midagi saamata, kui hiit ei puututa, sest pühapaik moodustab vaid osa kinnistust ja firma saab ikkagi kätte raha, millega on arvestanud.

Otsa sõnul tuli kompromiss metsafirma poolt kohalikele väikese üllatusena, kuna tavaliselt sõidavad erafirmad kogukondadest külma kõhuga üle.

«Ootame ära nüüd järgmise sammu, kui Tartu Ülikooli Looduslike pühapaikade keskus teeb ära hiie inventuuri ja me saame ta tõenäoliselt ametlikesse registritesse loodusliku pühapaigana,» kirjeldas Tanel Ots. «Järgmine samm on omavalitsuse tasandil, et maa sihtotstarve muutub, et ta muutub sotsiaalmaaks, et kaob ära hirm ja oht, et keegi siia kunagi tahab maja ehitada või muul viisil seda majandada. Ja siis on juba järgmised sammud, kuidas kohalik kogukond selle oma kasutusse saab.»

Märksõnad
Tagasi üles