Tartu Ülikoolis kaitstud Tea Vaini magistritöö «Väärtused eesti ja vene põhikooli õpilaste hinnangute alusel» kohaselt peavad nii eesti kui ka vene noored täna ja ka tulevikus kõige olulisemaks turvalisust.
Mida väärtustavad eesti ja vene noored täna ja 10 aasta pärast?
6. november 2011, 20:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige tähtsamate väärtustüüpide järjestused praegusel hetkel viie kõige olulisema väärtuse järjestamisel | |
väärtuste järjestus eestlastel | väärtuste järjestus venelastel |
turvalisus | turvalisus |
heasoovlikus | akadeemiline võimekus |
akadeemiline võimekus | heasoovlikus |
võim | võim |
lemmikloom | vitaalsed |
sotsiaalsed | lemmikloom |
vitaalsed | sotsiaalsed |
hedonism | hedonism |
kõikehaaravus | traditsioonid |
traditsioonid | kõikehaaravus |
Töö autor tõstis esile, et ka varasemates uurimustes on turvalisus üks väärtuslikemaist väärtustes, kuid kui eesti noored väärtustasid selles väärtustüübis just perekonda, siis vene noortele oli lisaks veel oluline ka tervis.
Eestlastest respondentide hinnangud ei erine väga palju koguvalimi keskmistest, järjestuse lõpu osas kuuendal kohal olnud vitaalsed väärtused on vahetuses sotsiaalsetega ja traditsioonid kõikehaaravusega.
Samas venelastest vastajate hinnangud erinevad juba pingerea alguses. Nende jaoks on küll ka kõige olulisem väärtus turvalisus, aga sellele järgnevad akadeemiline võimekus, heasoovlikkus ja võim.
Statistiliselt oluline erinevus esines eesti ja vene õpilaste vahel vaid võimu osas ja akadeemilise võimekuse osas.
Töö autor tõstis esile, et venelaste jaoks on tähtsam saada koolis häid hindeid, klassi/kooli lõpetamine, ülikooli pääsemine ja ka selle lõpetamine. Samas kardavad venelased ka akadeemilist läbipõrumist (kahe saamist, istuma jäämist ja kooli mittelõpetamist) rohkem kui eestlased.
Autor oletas, et see võib tähendab seda, et venelased tunnevad, et neil on raskem oma eesmärke saavutada ja seetõttu muretsevad oma tuleviku pärast juba varases eas.
Oluline erinevus esines ka rõõmsameelsuse/huumorimeele (lõbus, humoorikas) väärtustüübis. Eestlased väärtustasid rõõmsameelsust/huumorimeelt oluliselt rohkem kui venelased.
Autori jaoks oli üllatuslik, et lemmikloom tundub olevat õpilastele nagu turvaobjekt, kelle olemasolu on vajalik, kelle kaotamist kardetakse ja kelle tagasisaamist loodetakse. Uurimus näitas, et lemmiklooma olemasolu ja temaga seonduv on eestlastele olulisem kui venelastele.
Kümne aasta pärast arvatavate väärtustüüpide järjestused | |
väärtuste järjestus eestlastel | väärtuste järjestus venelastel |
turvalisus | turvalisus |
saavutus | saavutus |
heasoovlikus | võim |
võim | heasoovlikus |
muu | vitaalsed |
sotsiaalsed | hedonism |
vitaalsed | sotsiaalsed |
lemmikloom | lemmikloom |
hedonism | muu |
kõikehaaravus | traditsioonid |
traditsioonid | kõikehaaravus |
Nagu tabelist näha, siis nii eestlased kui ka venelased väärtustavad enda arvates tulevikus kõige enam turvalisuse ja saavutusega seotud väärtusi. Heasoovlikkuse ja võimuga seotud väärtused on eestlastel ja venelastel kohad vahetanud.
Samamoodi väärtustavad venelased vitaalseid väärtusi ja hedonismi rohkem kui eestlased. Eestlastel see-eest on kõrgemale positsioonile asetatud sotsiaalsed väärtused.
Pingeridasid võrreldes on näha, et turvalisus on endiselt esikohal, kuid teiseks tõusevad saavutused, mis on esimeses tabelis võrreldav kolmandal kohal oleva akadeemilise võimekusega.
Heasoovlikkus on nii eestlastel kui ka venelastel langenud pügala võrra.
Suurima languse teevad aga koduloomad, mis praegu on viiendal-kuuendal kohal, kuid langevad kümne aasta pärast kaheksandaks.
Uuringus tuli ka esile, et kui lapsed on üksi, väärtustatakse kõige rohkem arvutis olemist (venelased rohkem kui eestlased) ja teleka vaatamist, mida eelistatakse õppimisele, lugemisele, õues viibimisele jpm.
Tea Vaini magistritöö «Väärtused eesti ja vene põhikooli õpilaste hinnangute alusel» eesmärgiks oli võrrelda eesti ja vene rahvusest põhikoolis käivate õpilaste väärtusi nende endi hinnangute alusel.
Uurimuse valimi moodustasid eesti koolides ja vene koolides õppivad põhikooli õpilased vanuses 11-16 aastat. Uurimuses osalesid kaks kooli Ida-Virumaalt ja kaks Jõgevamaalt, kusjuures mõlemas oli üks eesti ja teine vene kool.
Küsitluses osales kokku 201 õpilast (nendest 100 olid poisid ja tüdrukuid oli 101), eesti koolide õpilasi oli 111 ja vene koolist 90. Vastajate hulgast elimineeritud need, kes olid oma rahvuseks märkinud üheaegselt nii eestlane kui ka venelane. Selle tulemusena jäi alles 181 vastajat, kellest 103 olid eestlased ja 78 venelased.
Vastajatest 51,9 protsenti olid tüdrukud ja 48,1 protsenti poisid. Keskmine vanus oli õpilastel 13,03 aastat.