Tasulised teenused riiklikus arstiabis – ehkki legaalsed – tekitavad arusaamatust ja pahameelt kahes kolmandikus patsientides. Kolmandik peab tasulisi teenuseid ebaeetiliseks ja samuti kolmandik suisa korruptsiooniks, selgus eile justiitsministeeriumis tutvustatud uuringust.
Tasulised teenused tähendavad muu hulgas ka ülemäära pikkades ravijärjekordades enese n-ö etteostmist ehk tasu eest kiiremini arstile pääsemist, milleks on haiglatel olemas hinnakirjad. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ei pea ravijärjekorras tasuliste aegade pakkumise lõpetamist siiski vajalikuks.
«Küsimus on selles, et kui tervishoiuosutajatel on ressurssi, aga riigiressurss on piiratud 13 protsendiga ravikindlustusmaksust, siis on meil valida, kas anname võimaluse patsiendil soovi korral saada teenust või mitte,» leidis ta.
Oluline on selgus
Pevkur ei tõtanud kiitma ka ettepanekut viia lahku tasulisi ja tasuta teenuseid pakkuvad raviasutused – kui haiglal on haigekassa leping, siis ta tasulisi teenuseid enam osutada ei võiks. «Siin on küsimus, et kas see ressurss on siis kõige mõistlikumalt kasutatud,» ütles ta.
Ka justiitsminister Kristen Michal lisas, et pigem on oluline selgus – millises kohas, ajal ja viisil tasulisi teenuseid pakutakse. «Eraraha äraviimine meditsiinist vähendaks kogu raha meditsiinisektoris,» rääkis ta. «See ei saa olla eesmärk.»
Uuringu ühe läbiviija, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professori Raul-Allan Kiiveti sõnul ei pääse tasulistest teenustest ükski ühiskond, meditsiinitööstus suudab alati rohkem pakkuda. «Küsimus on selles, kas kasutajad teavad, mille eest me oleme juba maksnud, ehk piltlikult öeldes, et ei tekiks topelt raha võtmist teenuste eest,» nentis ta.
Küsitlusest selgus ka, et arstile raha pakkumise või küsimisega on isiklikult kokku puutunud kaks kuni kolm protsenti patsientidest, kes on nii saanud kiiremini uuringutele või ravile. Enam on aga levinud meelehea pakkumine pärast teenust – seda on teinud veerand küsitluses osalenutest, kusjuures levinuim on kingituse tegemine.
Kui Pevkur näiteks operatsioonijärgselt kirurgi kommikarbiga tänamises probleemi ei näinud, siis Michal toetas nulltolerantsi. «See on tava ja kultuuri küsimus. Kui tekib tunne, et iga kord pärast mingit tegu on kohane viia kingitus, siis see soodustab korruptsiooni,» kinnitas justiitsminister.
Michali sõnul hakatakse niimoodi viima järjest kallimaid kingitusi. «Teenuse osutajatel tekib ka tunne, et «huvitav küll, tema ei toonudki mulle kingitust, mis lahti on,» rääkis ta. «Hoiaks ikka latti võimalikult madalal ja südametunnistuse puhta.»
Uuring tuletas meelde, et näiteks sel aastal arste korruptsioonis süüdi mõistetud ei ole, aga mullu mõisteti süüdi arst, kes oli kirjutanud fiktiivseid tõendeid noormeestele sõjaväest kõrvale hiilimiseks.
Uuring käsitles ka seda, et arstid kirjutavad liiga kergekäeliselt kohtule esitatavaid tervisetõendeid kohtuistungilt puudumiseks. «See on probleem,» sõnas Michal. «Siin on küsimus, et arstil peaks olema selge arusaam, millisel juhul tõesti inimene ei saa kohtusse ilmuda.»
Selged juhendid
Tõendite väljastamiseks ja kontrollimiseks tuleks arstidele ja kohtunikele välja töötada selged juhendid. «Praegu on kriteeriumiks «raske haigus», mis tuleks asendada põhjendatud arstliku otsusega, et mis ulatuses isiku tervisehäire takistab konkreetses menetluses osalemist,» märkis Kiivet.
Samuti soovitas uuring kohustada arste kasutama üht kindlat tõendi vormi ja luua kohtutõendite elektrooniline andmebaas.
Korruptsiooniriskide väljaselgitamine meditsiinis on osa 2008. aastal loodud korruptsiooni vähendamise strateegiast, mille kohta justiitsminister on juba kolmel aastal vahearuande esitanud. Näiteks on räägitud MTÜdest ja kartellikuritegudest. Seekordne uuring läks maksma 29 000 eurot ja põhiosas tasus selle eest Euroopa Sotsiaalfond.