Eesti Raudtee lubab perroonidele tuulevarjud püsti panna
Lisatud galerii!

Tuulevarjuga ootepaviljon Ülemiste rongijaamas.

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Eesti Raudtee lubab oma kulu ja kirjadega kõikidele rongiooteplatvormidele tuuletõkked püsti panna, kuna praeguse ooteplatvormide uuendamise programmi raames sinna varjualust rajada ei saa.

«Olemasolevat Euroopa Liidu kaasfinantseeritavat projekti ei saa tõesti muuta nii, et sama raha eest tehakse veel midagi muud, kui projekti raames on kinnitatud ja ELi poolt otsustatud rahastada,» selgitas tekkinud olukorda Eesti Raudtee kõneisik Urmas Glase. «Küll aga saame lisada detaile omal kulul ja seda ka teeme,» lisas ta.

Nimelt on raudteefirma otsustanud lisada kõikidele paviljonidele oma kulu ja kirjadega makroloonist tuuletõkke moodulid ehk vaheseinad. Selle muudatuse maksumus on vähemalt 100 000 eurot. «Nii et siiski täiendavad tuulevarjud saavad olema, erinevalt algsest projektist ja disainlahendusest,» kinnitas ta.

Kapitaalsemaid ehitisi perroonidele ei võimalda Glase sõnul Eestis kehtivad standardid, mis ei ole Eesti Raudtee välja mõeldud, vaid tuginevad ELis kehtivatele standarditele. «Me oleme meile ette antud raamid maksimaalselt ära kasutanud,» kinnitas Glase.

Ta lisas, et kapitaalsemate pealisehitiste rajamine platvormidele pole otstarbekas, sest platvormide eesmärk on võimaldada reisijatele turvaline ja mugav rongile minek ja maha tulek, mitte pikemaajaline ajaveetmine.

«Euroopa riikide praktika näitab, et kui
platvormidel muuta ootepaviljonide olme liiga mugavaks, tõrjuvad noortekambad või asotsiaalid reisijad neilt välja ja tekkib palju avaliku korra probleeme,» selgitas ta.

Glase sõnul võib reisijate skepsisest praegu aru saada, aga tema kinnitusel lähtub raudteefirma tegutsedes sellest, et kahe aasta pärast on raudtee korras, platvormid ümber ehitatud. «Kõik see koos peaks hakkama toimima sääraselt, et kõik toimub plaani järgi ja kellast kinni pidades,» kinnitas ta.

Omavalitused pole Glase sõnul valmis ise ootepaviljonide ehitamisse panustama. «Lähtutakse sellest, et meie peaksime igasuguseid erisoove kinni maksma, mõtlemata sellele, kas see on otstarbekas või kust selleks raha tuleb.»

Nii näiteks on raudteefirma saanud ühelt omavalituselt ettepaneku, et perroon tuleks elumajade juurest mujale viia, sest see tekitab müra. «Aga milleks see rongiliiklus siis üldse on, kui me viime peatuse reisijatest eemale,» küsis Glase irooniliselt.

Üsna levinud olevat ka mõtteviis, et rongipeatus tuleb tuua bussipeatuse juurde. «Aga kujutage ette, milline investeering on vaja teha bussipeatuse ümberpaigutamiseks ja milline raudtee puhul. Seal on vaja ehitada haruteed, rajada pöörangud, mõnel pool liiklusjuhtimissüsteemid ehk miljon tuleks hakkama panna selleks, et tõsta raudtee ringi,» tõdes Glase.

2013. aastaks, kui Eestis hakkavad sõitma uued reisirongid, ehitab Eesti Raudtee ümber kõik rohkem kui sada platvormi. Kogu selle töö maksumus on ligi 16 miljonit eurot. Praegu on juba kasutuses 29 uut platvormi, neist 12 Tartu - Valga ning 17 Tallinna - Riisipere liinil.
 

Tagasi üles