Põhiline probleem, mis Eesti kõrgkoolide üleminekuhindamisest selgus, on õppejõudude vähesus või nende vähene kompetents.
Hindamine tuvastas õppejõudude ebakompetentsust
10. november 2011, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui bakalaureuse ja magistri tasemel on õppejõudude tase ühtlasem, siis suuri probleeme esines rakenduskõrghariduses ning doktoriõppes, vahendas ERRi uudisteportaal raadiouudiseid.
Doktoriõppe kvaliteeti langetab ühelt poolt see, et doktorandid töötavad, teisalt aga ei ole sageli jõutud doktoritöö kaitsmisteni juhendajate kompetentsi tõttu, sest nad kas ei suuda ise rahvusvahelisel tasemel teadustööd teha või ei haaku nende teadustöö doktorandi teemaga, rääkis Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen.
Õppejõudude kvalifikatsiooni hindamisel ilmnes juhtumeid, kus õppejõu formaalne kvalifikatsioon ei vastanud nõudmistele - näiteks oli professori ametis inimene, kel puudus doktorikraad.
Kõrghariduse kvaliteedi seisukohalt on Mattiseni sõnul ohumärgiks see, et mitmetel juhtudel puudus õppejõududel sisuline kvalifikatsioon: «Kas õppejõud, kes konkreetset õppeainet õpetab, ise on piisaval tasemel selles valdkonnas või mitte - paljudel juhtudel oli tulemus negatiivne.»