Ajakirjanik Hille Hanso hädas end kaamera ees rahuldava netiperverdiga (2)

Heelia Sillamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Facebook

Türgis elav Lähis-Ida ekspert ja vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso kirjutas täna Facebookis, et temaga proovib Skype teel ühendust võtta Jaan Jõemetsa nimeline mees, kes kaamera ees end rahuldab. Sama mees on järjekindlalt proovinud kontakti saada ka Postimehe naisajakirjanikuga. 

«Mida teha perverdiga? Teist päeva helistab mulle Skype'i vahendusel keegi Jaan Jõemetsa nimelise kontoga džentelmen Pärnust. Selleks, et kaamera ees onaneerida,» kirjutab Hille Hanso Facebookis.

Vabakutselise ajakirjaniku sõnul oli ta eile väljas ja Jaan Jõemetsa kõnele vastates kaamerat ei vaadanud. «Kuna kostus ainult nahistamist, panin toru ära. Täna aga kodus vastu võttes esines härra täishiilguses,» kirjeldas Hanso.

Ajakirjaniku sõnul teatas ta mehele, kes ringi käies onaneeris, et avaldab tema pildi ja nime. Seepeale keeras mees kaamera lakke.

«Loodetavasti enam tagasi ei helista. Aga avaldatud olgu ta ikka. Võib-olla kellegi kaaperdatud konto?» kommenteeris Hille Hanso situatsiooni Facebooki vahendusel.

Foto: Erakogu

Sama mees proovis alates 13. juulist ühendust võtta ka Postimehe naisajakirjanikuga. Vaatamata Jaan Jõemetsa blokeerimisele, sai mees endiselt Skype teel edasi helistada. Viimane kõne Postimehe ajakirjanikule on tehtud 29. juulil.

Ka Hille Hanso sõnul teeb loo imelikuks see, et ta ei ole Jaan Jõemetsa kontaktisoovi vastu võtnud, kuid helistada sai mees talle ikkagi. 

Kommentaari annab veebikonstaabel Maarja Punak:

Tülitamine on korduv tegevus, millega kellegi eraelu häiritakse ning seadus näeb ette võimaluse pöörduda tsiviilkohtusse. Küll aga tasub enne pöördumist teha endast olenev, et isik saaks aru, et tema kontaktiotsimine ei ole soovitav. Ehk siis talle vastu kirjutada, et palun mitte tülitada ja teda blokeerida. Kui sellest ei piisa, tasub kohtult abi paluda.

Kui täiskasvanud mees onaneeriks videokõne ajal alaealisele, siis meil on võimalik politseinikena seadusest tulenevalt võtta ette tegevusi. Kui aga tegemist on täisealisele tehtud sobimatu videokõnega siis jah, see on ääretult ebameeldiv kogemus, kuid ei mahu ei seksuaalse ahistamise ega ahistava jälitamise süüteo alla.

Esimene eeldab soovimatut füüsilist teise inimese puudutamist ja karistatakse rahatrahviga, antud juhtumil puudutamist polnud. Teine, see tähendab ahistav jälitamine, eeldab korduvat pahatahtlikku käitumist, mis põhjustab hirmu, mõjub ähvardavalt ja olulisel määral häirib eraelu. Senise praktika järgi sellist kontaktiotsimist, milles inimene saadab enda alasti pildi või video, milles end rahuldab, ahistavaks jälitamiseks ei ole loetud. Kui seal piltide ja videote juures oleks midagi veel, mis teeks sellest sündsusetust kontaktiotsimisest ähvardava tegevuse («järgmine kord tulen teen juba sinuga samamoodi»), oleks olukord teine.

Kuidas sellistest juhtumitest pääseda?

Võõraid sõnumeid ja kõnesid ei tasu vastu võtta, igaüht sõbraks ei lisata. Ehk tuleb ka avalikult sellest veidi enam rääkida, et kõikideni jõuaks info, et enda alasti ihuliikmega vehkimine ei ole kõige parem kohtingunipp või sobiv viis vestluse alustamiseks.

Foto: Erakogu
Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles