/nginx/o/2011/11/13/832654t1hc666.jpg)
Üha rohkem reklaami on suunatud lastele, kelle toel püütakse vanemaid üht või teist kaupa ostma meelitada. Lapsed räägivad kaasa isegi nende toodete ostmisel, mida nad ise ei kasuta.
Tellijale
Multifilmide tegelased peibutavad lapsi poodi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paari päeva eest teatas AS Pere, et paiskas koostöös lasteportaaliga lastekas.ee müüki Jänku-Jussi-teemalise tootesarja, kuhu kuuluvad leib, sai ja kook.
Jänku-Jussi tootesari on teiste seas näiteks ka soki- ja sukavabrikul Suva ning sellega käib kaasas multifilm teemal, kuhu üksikud sokid ikkagi kaovad. Omad Jussi multikad on ka Rakvere Vinkul, Balbiino Yetil ning Talleggi Klaabul.
Lotte troonib tipus
«Multikaid tehakse iga nädal, seega aastas 52,» kommenteeris lastekas.ee peatoimetaja Janika Leoste. «Pooled neist on erinevate organisatsioonide tellitud. Meie ise müügitööd ei tee, kui keegi aga meie poole pöördub, siis vaatame, kas ettepanek on sobilik või mitte.»
Multifilmi tellija jaoks jääb hinnaklass Leoste sõnul 1000 euro kanti. «Raha ei ole aga peamine kriteerium ja see 1000 eurot ei kata multika tegemise kulusid,» lisas ta.
Eesti multikategelastest troonib kaubamärkide seas kindlalt Lotte. Praeguseks on Lotte pildiga suur hulk tooteid: riided, koolitarbed, telefonid, šokolaad, koogid, limonaad, mänguasjad, ning peab tunnustavalt lisama, et ka porgandid ja tomatid.
Baltika Mosaici brändijuhi Brigitta Kippaki sõnul on lastele tuttavate tegelastega toodete müük Eestis väga suur ning see sõltub just tegelase, antud juhul Lotte käekäigust ja uutest filmidest. Mosaic alustas Lotte ja tema sõprade nukkude ning nende fotodega kaunistatud toodete müüki 2007. aasta aprillis ning sellest ajast on müüdud üle 250 000 erineva eseme.
EMT tuli Lotte telefoniga välja 2008. aastal. Toona müüdi Lotte telefonina Sony Ericssone, nüüd puutetundliku ekraaniga Samsunge. Mõlemaid on EMT avalike suhete juhi Kaja Sepa kinnitusel saatnud müügiedu.
«Niipalju saan öelda, et mõlemad mudelid on müügis olnud edukad, ja seda nii tüdrukute kui poiste jaoks. Tüdrukuid on kasutajate seas küll rohkem, sest eks Lotte on ju ise ka tüdruk,» nentis Sepp.
«Kui Lotte-filmid on hea lastefilmi võrdkujuks, siis kahjuks on koeratüdruku kuju müüdud kaunistama tooteid, mille kvaliteet jätab oluliselt soovida,» kommenteeris Lotte tooteid aga EBSi turunduse õppetooli juhataja Katri Kerem.
«Olgu need siis mahapestavate piltidega riided, kõrrejoogiks pakendatud värviline suhkruvesi või vannivahuks nimetatav odavama otsa keemiatoode,» tõi Kerem näiteid.
Veel üks väga populaarne tegelane, keda paljudelt toodetelt leida võib, on limpsisiga Limpa. Tema on aga erakordne seetõttu, et ilmus kõigepealt limonaadipudelile ning alles pärast seda tulid näidendid ja raamatud, kus saab sea seiklustele kaasa elada. Limpa kuulub A. Le Coqile ning teised ettevõtted peavad sea kasutamiseks õlletootjaga kokkuleppele jõudma.
Tundlik teema
Limpsisiga kasutab oma kampaanias ka näiteks Elisa, kelle nn limpafone on tänavu müüdud üle 2000. Lisaks saavad Limpa fännid endale soetada lemmiktegelasega pangakaardi, tapeedi või dušigeeli.
Kahtlemata on kõik eelmainitud tegelased sümpaatsed, kuid lastele suunatud turundus on väga tundlik teema ning see võiks olla selgemini meelelahutusest eraldatud. Paraku on seda aga väga keeruline teoks teha.
«See on umbes samasugune soov kui unistus soojast ja päikeselisest novembrikuust Eestis,» nentis Kerem. «Luua uus sotsiaalsete töökohtade võrgustik ametimeestest, kes käivad perest peresse ja kleebivad lasteraamatutes Limpale mustad läbipaistmatud kleepsud peale? Ei kõla väga realistlikult.»
«Kui keelata kohalike multifilmikangelaste kasutamine toodetel, on see vesi välismaiste brändide veskile ja Jänku-Jussi asemele astub mõni importjänes,» lisas ta.