Põhiseaduse Assamblee, Eesti Kongressi ja mitme riigikogu koosseisu liige ning endine minister Liia Hänni leiab, et maavanemate politiseerimine on ohtlik areng ning riigimehest regionaalminister oleks seda takistanud.
Hänni: riigimehest minister takistanuks maavanemate politiseerimist
15. november 2011, 17:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik Sulev Valner kirjutas tänases Postimehes, et Lääne maavanema kandidaadiks esitatud Võru reformierakondlase Innar Mäesalu ametisse määramisega on viieteistkümnest Eesti maavanemast neliteist politiseerunud, kuuludes kas Reformierakonna või Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ridadesse.
«Artikli lugemise järel võib ehmatusega nentida, et Eesti erakonnapoliitiline hõlvamine hakkab lõpule jõudma,» rääkis Hänni Postimehele.
«See on ohtlik areng, sest avalik võim peaks olema põhimõtteliselt poliitiliselt neutraalne,» rõhutas Hänni.
«Miks selline areng on toimunud, ütleb regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ju üsna avameelselt: hääled ja mitte ainult hääled, vaid ka võim. Maavanema ametikohta saab kasutada, et erakonnale koha peal head teha ja kasu tuua,» resümeeris Hänni.
«Siit tuleneb ohtlikum tendents, mida võime näha ka Tallinnas: erakondlike kaevikuliinide kujunemine ja oma võimu kindlustamine. See võib kindlasti demokraatiale ohtlikuks saada. Ühel hetkel võib tekkida tunnetus, et olemasolevale võimule polegi alternatiive,» kirjeldas e-Riigi Akadeemias töötav Hänni.
«Kätt sellisele arengule oleks saanud ette panna regionaalminister, seadus on talle ses osas suure võimu andnud. Oleks selles ametis olnud riigimees, oleks ta öelnud, et «ei, sõbrad, see pole õige»,» sõnas Liia Hänni.
Siim-Valmar Kiisler on tema hinnangul aga teinud, mida valitsuserakonnad on tahtnud. «Suhtumine, et riik – see olemegi meie, valitsus, on läbinisti väär. Riik ei ole valitsus, riik on laiem ja tähtsam nähtus,» toonitas Hänni.
«Valitsused ju vahetuvad, mis siis saab sellest valitsuse esindajast koha peal? Kas koostöö mitteklappimisel tuleb kõik parteilised maavanemad välja vahetada?» küsis Hänni.
Samuti muutub selline maavanemate politiseerimine Liia Hänni arvates suureks takistuseks haldusreformile.
Kui on olemas veenvad argumendid, et maavanem peab olema valitsuse esindaja koha peal, siis tuleks Hänni hinnangul nii seaduses ka öelda, et tegu on poliitilise ametnikuga, kes tuleb ja läheb koos valitsusega.
«Maavanemate parteistamine avab uue teema, ehk et kas sellest tulenevalt on ka maavalitsused ära parteistatud? Kui saaksime teada, kas ka ametnikud on parteistunud, siis saaksime pikemas plaanis hinnata, millist mõju see nende tööle avaldanud on,» leidis Hänni.
«Kuidas on sellest politiseerimisest tulenevalt üldse viimasel ajal lood maavanemate hakkamasaamisega oma ülesannete täitmisel? Järelevalvekohustus maavanemate tegevuse üle lasub selsamal regionaalministril,» meenutas ekspoliitik.
«Kodaniku ja kodanikuühiskonna seisukohalt vaadates on regionaalne areng üks valusamaid teemasid Eestis. Senine riikluse korraldus ei paku häid lahendusi omavalitsustasandi arenguks,» leidis Liia Hänni.