Täna anti justiitsministeeriumis pidulikult üle kodanikujulguse aumärgid inimestele, kes oma julguse ja tegutsemisega on aidanud tabada kurjategijaid. Tänavu pälvis märgi suisa kolm naist - 16-aastane mõrvarid üles andnud neiu, 81-aastane libapolitseinikke tabada aidanud proua ning 36-aastane kaitseministeeriumi tulistamisjuhtumis tulejoonele sattunud naine.
Julged kodanikud aitasid tabada vargaid, mõrvareid ja pettureid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aumärgi pälvis kokku 10 inimest, kes on tänavu seisnud silmitsi vahel eluohtlikegi juhtumitega. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits tänas neid: «Ükski seadus ei kohusta teid sekkuma, teavitama, ära hoidma. Te saate ka selja pöörata – aga te ei teinud seda. Jäite selles sündmuses iseenda hoiakute juurde, te olete kangelased.»
Miilits tõi eriti esile kaitseministeeriumis toimunud tulistamist, millest Aita Areng (36) teavitas politseid telefonitsi. «Kõne katkes, aga politseil õnnestus tagasi helistada ja koostöös andis Areng politseile suurepärase ülevaate, mis toimub, mis ruumis ja mis hoones toimub, millised ohud on. See oli meie jaoks nii väärtuslik ja hinnaline informatsioon, et aitas ära hoida päris palju traagilisi tagajärgi,» ütles Miilits. Lisaks jõudis Areng ka teisi majas viibivaid inimesi hoiatada.
Miilits nimetas Aita Arengut juhtumi lahendamisel võtmeisikuks. Õbluke blond naine ise jäi tänasel tänuüritusel aga tagasihoidlikuks ega andnud meediale ühtegi intervjuud, viidates sellele, et ohtliku sündmuse meenutamine oleks talle emotsionaalselt raske.
Kaupluseröövija tabamine
Endine politseinik Vallo Viitmann (34) ja endine päästeametnik Arnold Laasu (51) sattusid aga peale kaupluseröövile, pidasid kinni mõrtsuka ja püüdsid aidata kannatada saanud müüjat. Kontoris tööl olles kuulsid nad läbi õhukeste seinte kõrval asuvas kaupluses müdinat. «Tänapäeva kipsseinad kostavad ju hästi läbi. Kolleeg kuulis, et asi pole õige, mingi madin käib ja läks kontrollima. Pussitaja oli juba uksest väljumas. Kui mina sinna jõudsin, aitasin kolleegil mõrtsukat kinni hoida, tal oli mingi terariist veel käes,» kirjeldas Laasu juhtunut. Viitmann oli selleks hetkeks juba röövli pikali surunud ja hoidis teda kinni, Laasu lükkas relva eemale.
Kumbki mees ise viga ei saanud, ehkki mõrtsukal – nagu Laasu teda nimetab – oli riide sisse mähitud külmrelv. «See polnud nuga, vaid.. ma arvan, et sõrgkang või midagi taolist,» oli Laasu täpne.
Pussitatud müüjanna lebas verisena paar meetrit eemal maas. «Päästeametist saadud kogemuste põhjal läksin teda rahustama ja soovitasin õiges asendis lebada. Siis jäime politseid ootama. Sellises situatsioonis aeg väga venib – jooksin vahepeal välja, et meist mööda ei tormataks,» rääkis Laasu. Tegelikult oli asi vaid kümnekonnas minutis.
Politsei saabumisel oli nende jaoks sündmus lõppenud ning mehed naasid oma tööpostile. «Sellises olukorras ei mõtle eriti. Me oleme ka keerulistes situatsioonides mõnevõrra harjunud tegutsema,» pidas ta põhjuseks, miks mingit ärevust sellest juhtumist ei mäleta.
Müüjanna paraku aga suri hiljem arstide püüdlustest hoolimata. «Mulle jäi kripeldama, et me mõni hetk varem kohale ei jõudnud, kui ehk vigastusi veel nii palju ei olnud,» jäi Laasule juhtunust siiski kurb maik.
Neiu sattus mõrvaritele peale
16-aastane Elina Jelisejev sattus aga veebruarikuus ühes korteris peale mõrvaritele, kes polnud veel sündmuskohalt lahkuda jõudnud. Äsja 26-aastase mehe tapnud 18-aastane noormees ja 26-aastane mees ähvardasid neiut ja käskisid tal nähtust vaikida. Tema otsustas aga oma klassijuhatajale helistada ning informeeris seejärel juhtunust Pärnu noorsoopolitseinikke.
«Olin hirmunud. Esimesel hetkel ei jõudnudki see mulle kohale. Kui majast välja jõudsin, mõtlesin veel: «Mis nad nüüd tegid?»» rääkis kevadel 9. klassi lõpetanud Jelisejev.
Esimesena helistas ta just klassijuhatajale, kes on tüdruku sõnul talle kõige lähedasem inimene. Tema julgustaski neiut politseisse helistama. «Läksin kooli, politseinikud tulid ise mulle sinna järele. Päris kindel oma ohutuses ma polnud tükk aega - üks politseinik kaitses mind paar päeva, kuni mõrvarid kätte saadi.»
Tagantjärele juhtunu tüdrukut enam ei hirmuta. Praeguseks on mehed juba mõrvas süüdistatutena kohtu alla antud. Kodanikumärgi saamise üle oli Jelisejev uhke ja ta nõustus, et igaüks ilmselt nii julgelt käitunud poleks.
Poiss jälitas mööda linna vargaid
14-aastane Sten Taklaja aitas aga kinni pidada oma vanematekodus käinud vargad, jälitades neid poole tunni jooksul vargsi mööda linna, kuni politsei neid kinni pidama jõudis.
Taklaja märkas oma emale kuuluvast kõrvalmaja hoovist asju täis kottidega võõraid väljumas ning taipas kohe, et tegu on varastega, kes juba varemgi neil vargil käinud. «Nad on enne ka mitmel korral seal majas käinud, lõhkunud ja varastanud asju. Mõtlesin, et püüan nad lõpuks kinni ega lase sel juhtuda enam,» rääkis noormees.
«Põnevus oli, natuke muidugi hirm ka,» meenutas ta oma tundeid. Varastele järgnedes helistas ta politseisse ja kuulas sealt saadavaid nõuandeid. «Nad ütlesid, et ära lähedale mine ja ära neid ise kinni püüdma mine – sest algul ma mõtlesin, et püüan ise nad mõlemad kinni. Politsei hoiatas, et neil võib olla nuga või muu relv, ning soovitas neid jälitada, kuni politseinikud kohale jõuavad.»
Nii jäigi noormees varastele märkamatuks ja nood ei saanud arugi, et bussipeatuses neist justkui muretult mööduv pikk poiss neid tegelikult jälitab. «Nad ei vaadanud mulle otsagi. Mõlemad olid kottidega.»
Pool tundi jälitustööd tundus noorukile väga lühike. Kui politsei kinni võttis, oli noormees rõõmus, et asi möödas ja tekkis lootus ka neilt varem varastatud asjad tagasi saada. Nii ka läks – vaid mõned asjad jäid saamata. «Sel korral varastasid nad majast seest kuldehteid, varem olid lihtsalt maja ümbert rauda varastanud,» sõnas Taklaja. Tema andmetel on vargad nüüd juba trellide taga.
Hiljem sai poiss paljudelt kiitust, et ta aitas ümbruskonnas mitmeid vargusi toime pannud mehed tabada. Juhtum andis noormehele küll tõestust sellest, et politsei hästi oma tööd teeb, kuid oma elualavalikus on ta kõikumatu: «Ma tahan puidutisleriks saada.»
Vanaproua «mängis» libapolitseinikega
81-aastane tallinlanna Lukina aitas aga märtsis politseil kinni pidada vähemalt mitmelt vanainimeselt raha välja petnud libapolitseinikud. Lukina sõnul helistas talle 15. märtsi varahommikul inimene, kes tutvustas end politseinikuna ja ütles, et tema poeg on autoga inimese alla ajanud. 18 000 euro eest lubas helistanu juhtunu maha vaikida.
Tundmatu hääl telefonis püüdis ka esineda naise pojana. «Algul helistas mulle võõras mees ja rääkis: «Ema, tere!» Ma küsisin, kes helistab. «Kas sa mind ära ei tunne?» küsis hääl. Küsisin: «Kas sina, Vitalik?» - Vitali on mu poeg, kes töötas siis Inglismaal,» rääkis Lukina. Mees ütles, et tuli ootamatult Tallinna ja tegi avarii, aga siis lisas, et tal valutab kurk ja seepärast ei tunne teda häälest ära. Seejärel hakati aga naiselt raha nõudma, mispeale meenus talle meedias räägitud jutt libapolitseinikest.
Toru mahaviskamise asemel otsustas naine aga politseil aidata petiseid tabada, hoides erinevate nippidega pettureid telefoniliinil. «Elan kahetoalises korteris, palusin petturitel oodata, kuni prille otsin, et mul hakkas sellest uudisest paha,» rääkis Lukina. «Ise aga jooksin teise tuppa mobiiltelefonilt politseisse helistama.»
Petturid helistasid Lukinale mitu korda, saatsid teda panka raha järele ning pärast lasksid tal telefonis rahakupüüride seerianumbreid ette lugeda, veendumaks, et naisel on nõutud summa olemas. Politseiga konsulteerides mängis taas vanaproua mängu kaasa, mille tulemusel õnnestuski politseil kurjategijad Pallasti tänaval tabada. Tänu temale lõppesid sellised rünnakud venekeelse vanemaealise elanikkonna suhtes.
Kokku pälvis aumärgi 10 inimest, kellest kaks otsustasid meedia tähelepanu alt eemale hoida ega tulnud kohale.
Aumärgi pälvisid veel:
* Ain Soone märkas jaanuaris Tartu-Räpina maanteel ebakindla sõidustiiliga liikuvat autot ning otsustas sellele järgneda. Auto sõitis lähedal oleva kaupluse ette ning autost väljusid ilmsete joobetunnustega mehed, kes suundusid kauplusesse. Kuna ka juht tuli korraks autost välja, siis sai Ain selgeks, et ka autojuht on joobes ning otsustas sellest politseile teada anda. Kui mehed olid kauplusest väljunud ning istunud autosse, et minema sõita, otsustas Ain Soone oma autoga roolijoodiku auto tee blokeerida. Saades teada, et politseil võtab kohale jõudmine aega, otsustas ta roolijoodiku auto võtmed, kuni politsei saabumiseni enda kätte hoiule võtta. Kuni politsei tulekuni pidas Soone ohtlikku roolijoodikut kinni.
* Leonid Tsvetkov otsustas aidata kaasa kurjategijate tabamisele ühel juuni õhtul, kui tema elukaaslane märkas maja ees seisva auto juures autorehve lõikuvaid mehi. Naise hüüatuse peale mehed lahkusid, kuid Leonid Tsvetkov otsustas neile märkamatult järgneda ning helistas samal ajal politseile. Kõik neli isikut peeti kahtlustatavatena kinni. Öisel ajal suure kamba jälitamine on tavakodaniku poolt tõeline julgustükk kuid politseile väga suureks abiks. Samal ööl lõhuti Tartus mitmete sõidukite rehvid
* Andrus Pilnik sisenedes märtsis kauplusesse ning kuulis seal poe tagaruumist rüselust ning kaupluse müüja appihüüdeid. Edasi minnes nägi Andrus Pilkik, et ühe naisterahva kasukas oli verega määrdunud ja et kaks meesterahvast maadlevad kaupluse põrandal ning ühel neist on nuga käes. Andrus Pilnik võttis noaga mehel kapuutsist kinni, tiris ta põrandale ning hoidis teda politsei tulekuni kinni.
* Hannes Õun juhitud liinibussi sisenes ühel septembri õhtul relvaga mees, kes asus teda püssist sihtima. Bussiroolis olnud Hannesel õnnestus relvast haarata ning see endast eemale suunata. Samal ajal vajutas kurjategija päästikule. Tänu Hannese otsustavale sekkumisele läks lask ohutusse suunda ning teda ennast ega kaasreisijat ei vigastanud. Hannes Õun väänas kurjategijal relva käest, surus ta maapinnale kõhuli ning sidus ta käed ja kutsus kohale politsei.