Visioonikonverents: lasta majadel laguneda, renoveerida või lammutada

Mustamäe kõige vanemad paneelmajad.

FOTO: Toomas Huik

Täna 9. korda toimunud Tallinna visioonikonverentsil otsisid insenerid ja arhitektid vastuseid küsimustele, mida teha pealinna «mägedeks» nimetatavate elamurajoonidega, kus osa maju on juba 50 aastat vanad. Küsimus on – kas mitte midagi ette võtta, elamud põhjalikult renoveerida või lammutada ja nende asemel uued ehitada.

Tallinna kõige vanemad suurpaneelelamud asuvad Mustamäe tagumises osas ning nende eluiga on juba jõudnud 50 aastani. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut mainis visioonikonverentsil, et suured paneelmajad moodustavad umbes kolmandiku pealinna elamufondist ning praegu on õige aeg hakata tõsiselt mõtlema, mida nende hoonetega ette võtta.

Valida on kolme variandi vahel. Esimene tähendab seda, et ei võeta midagi ette ning lastakse majadel lihtsalt laguneda. See tähendaks nii Mustamäe, Õismäe kui Lasnamäe slummistumist mingi aja pärast.

Teine variant, millega korteriühistud praegu ka tegelevad, on kortermajade põhjalik renoveerimine, kuid niimoodi hooneid päris uueks ikka ei saa, sest konstruktsioonid jäävad samaks.

Kolmas variant tähendab asendamist – vana maja lammutatakse ning ehitatakse samale kohale uus, nüüdisaegne hoone.

Konverentsil esinenud Berliini linnaarendusvalitsuse esindaja Dirk Böttcher ütles, et kõiki Berliinis ette võetud meetmeid suurte elamurajoonide kaasajastamisel ei saa Tallinnas kasutada. Ta mainis, et Ida-Berliini suurelamupiirkonnas Marzahn-Hellersdorfis langes elanike arv aastatel 1994 – 2003 ligi veerandi võrra, mistõttu võeti kätte ja lammutati 4300 korterit ehk viis protsenti piirkonna elamufondist.

Ta lisas, et osade endiste 11-korruseliste elamute asemele kerkisid 3–6-korruselised majad, kus inimeste elukvaliteet tõusis oluliselt. Mõnede lammutatud paneelmajade asemele rajati haljasalad või leiti mingi muu otstarve. Böttcheri sõnul on Ida-Berliinis praeguseks täielikult saneeritud ligi 300 000 endiste paneelmajade korterit ehk 2/3 selle piirkonna elamufondist.

Moskva linnaduuma arengu- ja ehituskomitee esimees Mihhail Moskvin-Tarhanov tõi näite, et Moskvas hakati ka vanu 5-korruselisi hruštšovkasid lammutama. Töö jätkub ning peaks mõne aasta pärast lõppema. Moskva linnajuhid otsustasid uute elamute rajamiseks kaasata erainvestoreid ning ka leidsid neid, sest paljud nägid kinnisvaraäris head teenimise võimalust.

Moskvin-Tarhanovi sõnul tekkisid aga peagi suured segadused, sest inimesed hakkasid Venemaa seaduste rägastiku erinevaid võimalusi ära kasutama ning nüüd on asjad niikaugel, et Moskva linn peab investoreid isegi doteerima, et nendele kasum tagada. Ta rõhutas, et Eestis on asjaajamine hoopis selgem ja läbipaistvam ning seepärast on mõistlik Tallinnas vanade paneelmajade renoveerimiseks kindlasti kaasata inimeste endi raha.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ütles, et ta on 60 aastat Rootsis elanud ja ehituse alal töötanud ning näinud, kuidas mitmed seal kunagi rajatud paneelelamupiirkonnad ajapikku getostusid. Põhjus oli selles, et need rajoonid ehitati Stockholmist või mõnest teisest suurlinnas ligi 10 kilomeetri kaugusele ning eraldusid üha enam kesklinnast.

Samas mainis Abel, et Mustamäe talle küll meeldib, sest aastatega kasvas see linnaosa kesklinnaga sujuvalt kokku ning mustamäealsed ei tunne end sugugi eraldatutena.

Abeli sõnul peab ühe korraliku korrusmaja ehituskonstruktsioon vastu pidama 100 aastat. Kui uksed, aknad, veetorud ja elektrijuhtmed saab elamutes üpris kergesti välja vahetada, siis kandvate konstruktsioonide puhul on see peaaegu võimatu või igal juhul väga kallis. Seetõttu tuleb kohe kvaliteetselt ehitada ning praegusel ajal on selleks kõik võimalused olemas.

Abel avaldas arvamust, et Tallinna «mägede» uuendamise programmist võib saada üks ainulaadne asi, mille võiksid üle võtta ka lätlased ja leedulased. Kuid kõik asjad tuleb hästi läbi mõelda ning erinevad instansid ja ettevõtted peaksid selles osas koostööd tegema.
 

Tagasi üles