Tarbijakaitse ei pea mõistlikuks kõigi mängurelvade keelamist, sest nii võib jõuda absurdsete keeldudeni, mida mujal riikides pole kehtestatud.
Tarbijakaitse: mängurelvade müügikeeluga jõuaks välja absurdini
18. november 2011, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseameti hinnangul on kindlasti õige keelustada lastekaitse seisukohast vägivalla õhutamine ja selle eesmärgi saavutamiseks on seaduse sätete sõnastus küllaldane ja samas ilmselgelt taotluslikult üldine.
«Seadus jätab järelevalveasutustele piisavalt kaalutlus- ja tõlgendamisruumi, et vältida selgelt ebamõistlikku lauskontrolli ja selle ebaproportsionaalselt kulukat korraldust, samas aga võimaldades vajaduse korral operatiivselt sekkuda tegelike vägivalla õhutamise juhtumite korral,» ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi.
«Hea fantaasia ja ettekujutlusvõime korral suudaksime keelustada ilmselt mitte ainult mängupüstolid - sealhulgas ka veepüstolid - aga ka kokkupandavad mudeltankid, -sõjalennukid ja –sõjakopterid,» sõnas ta.
«Küsitavaks muutuks ka erinevate konstruktorite müük, mille komplekti kuuluvatest detailidest saab ehitada näiteks sõjamasinaid või relvi. Müügilt kaoksid tõenäoliselt mitmed Legoperekonna tootehitid ning lisaks ka «Vahva tinasõdur» koos oma järeltulijatega. Inimeste hävitamise vahendina saaks defineerida ka mõõku ja vibusid ning see, et erandiks peetakse spordi- ja osavusmänguvahendeid, ei takista kellelgi neid kasutamast ka vägivalla õhutamise eesmärgil või neid sellega sildistamast. Ilmselt tuleks ära keelata ka liblikavõrgud, lastele mõeldud kalapüügivahendid, hekikäärid, muruniitjad jne,» loetles Kauksi.
«Meile teadaolevalt ei ole selliste toodete müük keelatud üheski teises liikmesriigis ning tekib küsimus, kas selline müügikeeld on otstarbekas, kui samu tooteid võid osta piiranguteta näiteks Lätist ja Soomest või tellida endale mõnest teise liikmesriigi veebipoest,» sõnas tarbijakaitse esindaja.
«Samuti tekib küsimus, et kas olukorras kui keelatud oleks mängupüsside müük oleks õigustatud selliste populaarsete meelelahutusteenuste nagu paintball ja laserzone osutamine? Samuti tuleks mõelda ka seda, kuidas mõjuvad ja mõjutavad lapsi tänapäeval näidatud filmid, arvuti- , mobiili- ja/või internetimängud, millele lastel on suhteliselt kerge juurdepääs,» lisas Kauksi.
Tarbijakaitseameti hinnangul on oluline eelkõige tagada müügil olevate mänguasjade ohutus tarbijatele. «Aga juhul kui toode, tema märgistus, pakend, esitlus, reklaam ja välimus on kogumis üheselt tõlgendatav ka vägivalda õhutavana, siis sellist toodet tulenevalt lastekaitseseaduses sätestatust müüa ei tohi,» sõnas Kauksi.
«Seega tuleks igat mänguasja hinnata juhtumipõhiselt. Seni me selliseid juhtumeid tuvastanud ei ole, samuti pole meile laekunud ka kaebusi ega pöördumisi selles osas, mis viitaks vägivalda õhutavate toodete müügile.»
Keskenduvad ohutusele
Kauksi märkis, et mängurelvade osas on amet pidanud järjekindlalt prioriteetseks keskenduda eelkõige mänguasjadele kehtestatud ohutus- ja märgistusnõuete kontrollimisele.
Mänguasjade nõuetelevastavust on kontrollitud mullu kokku 362 korral, rikkumisi leiti 145 juhul. Tänavu 10 kuuga kontrolliti 257 korral, millest rikkumisi tuvastati 88 juhul.
«2008. aastal testisime ka ühte mängupüstolit «Super Force» (mõõdeti kineetilist energiat ehk kuuli lendamise kiirust), mis katsetulemuste kohaselt vastas nõuetele. Samas tuvastati, et toote märgistus ei vasta nõuetele ning selles osas tehti kauplejale ettekirjutus märgistuse parandamiseks,» rääkis Kauksi.
--
Lastekaitse seadus § 48. Lubamatus õhutada vägivalda
(1) Eesti Vabariigis on keelatud toota ja müüa mänguasju, mis imiteerivad inimeste ja teiste elusolendite hävitamise vahendeid. Erandiks võivad olla spordi- ja osavusmänguvahendid, kui neid kasutatakse eesmärgipäraselt.
(2) On keelatud lastele toota ja demonstreerida trükiseid, filme, heli- ja videosalvestusi ning esemeid, mis õhutavad julmust ja vägivalda.
(3) Käesoleva seaduse § 47 2. lõikes, § 48 1. ja 2. lõikes ning § 50 1. lõikes sätestatud nõuetest kinnipidamise üle teostavad järelevalvet vastavalt seadusele Tarbijakaitseameti ametiisikud ja politseiasutus ning valla- ja linnavolikogu poolt volitatud sotsiaaltalituse ametiisikud.