Taas kord elab Eesti ühiskond läbi šokki, tundes kaasa ühele perele ja tajudes, et igaüht meist võib äkki tabada traagiline õnnetus. Kui habras ikkagi on elu! Kindlasti polnud Eesti ühiskonnas kedagi, kelle hingest poleks valus piste läbi käinud, kuuldes pisikese poisi hukkumisest. Miks ometi? Mida oleks saanud teha, et noor elu poleks katkenud? Mida saame teha, et rohkem midagi niisugust ei juhtuks? Leina puhul igati normaalsed küsimused.