Petturist preestrist lihase õeni: 11 Eesti notarite tabatud pettuskatset

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Notar

FOTO: Peeter Langovits / PM / Scanpix

Kolme kuu jooksul üle Eesti notarite kokku kogutud petmiskatsetest võib leida nii pahatahtlikke preestreid, elukaaslasi kui pereliikmeid – Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul pole kinnisvaratehingutes inimeste teadlikkuse tõusu märgata olnud.    

«Notaribüroos broneeriti aeg korteri müügiks. Kui notar võttis aja broneerinud ostjaga ühendust ja palus infot müügihinna kohta, keeldus ostja selle avaldamisest ja märkis, et see on pooltevaheline asi. Pärast notari selgitusi avaldas ostja, et müügihind on 10 000 eurot. Ilmnes, et müüja on hooldekodus kiriku juures, samuti viibivad hooldekodus tema lapsed ning lepingu sõlmimiseks on müüja teinud kiriku preestrile volikirja. Korteri müügi eesmärk oli raha saamine, et tasuda hooldekodu arveid. Notar keeldus avaldatud tingimustel müügilepingu tõestamisest ning selgitas muid võimalusi hoolduskulude tasumist puudutavate kokkulepete sõlmimiseks.»

Tegemist on vaid ühe väljavõttega aprillist juunini üle Eesti notarite kokku kogutud juhtumitest, kus kaitsetuid vanureid oma huvides ära kasutada proovitakse.

Kuigi vanurite vastu suunatud petuskeemidest on räägitud aastaid, ei ole Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul teadlikkuse tõusu märgata olnud – tema sõnul puutuvad notarid oma töös taoliste juhtumitega kokku vähemalt korra kuus. Küll aga on positiivse näitajana vähenenud variisikiute kasutamine. «Neid variisikuid veeti siia notaribüroosse hulgi kaupa,» meenutas Saar-Johanson 2008-2009 aasta majanduskriisi aegu.

Seda, et pahaaimamatute vanurite ärakasutajad oleksid aastate jooksul kavalamaks muutunud, ei saa aga Saar-Johansoni sõnul öelda. Selleks pole ka vajadust, sest teada-tuntud skeem – otsi üles üksikud vanurid, võida nende usaldus ja kasuta seda ära –, töötab endiselt. 

Nii tõdes Notarite Koja esimees ka kiriku näite puhul, et tõenäoliselt oli preestri puhul tegemist vanuri ainsa suhtluspartneriga, kes teda külastas. Sealjuures pole tema sõnul midagi uut selles, et hooldekodu kulude katmiseks pensionist ei piisa – alarmi tekitas müügihind 10 000 eurot. Saar-Johanson selgitas, et kui notar otsustas tehingust loobuda, pidi tegemist olema korteriga, mis asus piirkonnas, kus selline hind oleks ebareaalselt väike.

Üldiselt taolised pettuse katsed notari kabinetist kaugemale laiema avalikkuse ette ei jõua. Notaritel ei ole lubatud infot tehingute ja dokumentide kohta, mida nad näevad, kolmandatele isikutele edasi anda. «Võib ühendust võtta vanainimesega ja küsida, kas sa tõesti tahad, et see preester volikirja alusel täna korteri maha müüb, aga võõrale inimesele helistada ei saa, et mul on siin preester ja asi tundub kahtlane,» selgitas Saar-Johanson.

Samuti puudub notaritel ligipääs inimeste terviseandmetele, mistõttu võib alles pärast tehingu sõlmimist selguda, et müüja oli dementne või skisofreeniale kalduv ning lähedal seisev isik on tema seisundit enda huvides ära kasutanud. «Ega notarid ei ole arstid,» kommenteeris Notarite Koja juht.

Vaatamata sellele proovivad notarid tema sõnul tehingu ajal müüjaga vesteldes aru saada, kas tegemist on ikka siira tehingu sooviga. Petturitele pole taolised olukorrad seevastu aga sugugi mitte meeltmööda ning seetõttu pole harv juhus, kus petturid annavad tehingu ajal võimalikult vähe müüjale sõna ja proovivad enda jutuga notarite kahtlusi summutada.

Nii leidus ka kolme kuu jooksul kokku kogutud näidete seas olukord, kus notaribüroosse toodi 83-aastane proua, kelle sooviks oli teha kinnisvaratehing oma õega. Tehingu andmete ja tingimuste esitamisel oli aktiivne aga proua õde, kes sisuliselt ei lasknudki notaril prouaga suhelda. Notar keeldus lepingu tõestamisest, kuna tal ei olnud võimalik välja selgitada lepingupoole tahet ja otsusevõimet.

«Loodetakse, et uinutad siin notari ära,» kommenteeris Saar-Johanson, lisades, et nii lihtsalt see ei käi – sellises olukorras saadab notar lihtsalt kõneleja ruumist välja ja räägib müüjaga nelja silma all. «Vahel me räägime ikka tundide kaupa, enne kui otsustame, kas laseme tehingu teha,» selgitas Notarite Koja esimees. Tema sõnul võtabki sageli aega enne kui vanainimene kohaneb ja julgeb enda arvamuse välja öelda.

Kokku kogutud näidetest võib leida ka olukordi, kus inimesed ei saa üleüldse aru, millist lepingut nad sõlmima tulid ja miks nad üldse notari juures on. Saar-Johansoni sõnul tasub meeles pidada, et kui sind on notari büroosse toodud, siis ei ole tegemist väikse asjaga – nende juurde tuuakse tegema kinnisvara tehingut või testamenti. «Ah pane üks allkiri, see ei ole midagi,» tõi ta näite, kuidas vanureid lepingu allkirjastamisel segadusse aetakse.

«Kui sa aru ei saa, miks sind siia toodi, siis ära kuula oma heategijat, vaid ära enne allkirja pane, kui saad aru, miks sa siin oled ja mõistad, mida notar selgitab,» kommenteeris Saar-Johanson.

Notarite  kokku kogutud hoiatusnäited perioodil aprill-juuni:

1. Notari poole pöördus inimene, kes oli oma korteri ära kinkinud ja kelle kasuks oli seatud isiklik kasutusõigus. Kuna kingisaaja soovis korterit müüa, palus kinkija tema kasuks seatud kasutusõiguse kustutada. Pärast kinkijaga vestlemist keeldus notar toimingu tegemisest, kuna tema hinnangul ei ole inimene võimeline aru saama toimingu sisust, seal hulgas isikliku kasutusõiguse kustutamise tagajärgedest, raha väärtusest ja muust sarnasest. Notar teavitas eeskoste seadmise vajadusest kohut.

2. Notari juurde oli broneeritud aeg korteri müügiks. Ostjaga kaasas olnud meesterahvas (väidetavalt tema maakler) sekkus väga jõuliselt lepingu ettevalmistamisesse. Ostuhind vähenes lepingu ettevalmistamise maakleri nõudmisel käigus mitu korda. Samuti soovis maakler endale kord 1000, hiljem 2000 eurot vahendustasu, mille pidi maksma müüja. Tundus, et müüja on kõikide tingimustega nõus. Tõestamise eel kurtis müüja notarile, et ostja «maakler» pressib tema käest raha välja ja segab tehingut. Notar keeldus tehingu tõestamisest.

3. Notari poole pöörduti hüpoteegi seadmise lepingu tõestamiseks, mille alusel pidi 75-aastane proua koormama talle kuuluva korteri hüpoteegiga tütre võetava laenu tagamiseks. Lepingu tõestamisel ei osanud korteriomanik notarile selgitada, millist lepingut ta sõlmima tuli ja miks ta üldse notari juures on. Notar keeldus lepingu tõestamisest.

4. Sooviti sõlmida korteri kinkelepingut. Kingisaajaks pidi olema korteriomaniku naistuttav, kes survestas omanikku ja seadis tingimuseks, et kui kinkelepingut ei sõlmita, siis ta omaniku juurde elama ei asu. Notar keeldus lepingu tõestamisest.

5. Eakas inimene (82) soovis müüa oma korterit. Lepingu ettelugemisel olid kõik asjaolud ja tingimused pooltele arusaadavad, kuid lepingu allkirjastamisel küsis müüja, kas ta võiks alla kirjutada siiski homme, kuna tema tervis on praegu kehv. Samuti teatas ta soovist helistada vennale ja õele Leetu, et nendega konsulteerida. Pärast telefonikõnet jäi müüja nõutuks ja keeldus lepingule alla kirjutamast. Temaga kaasas olnud tütar ja maakler teatasid notarile, et ema on varemgi keeldunud lepingutele alla kirjutamast, samas on müügiga väga kiire, kuna emal on plaanis kolida tütre juurde Leetu ja Eestis olev vara on vaja võõrandada. Notar soovitas inimesele eestkostja määramiseks kohtusse pöörduda.

6. Notar kutsuti volikirja tõestama volitaja koju. Volitajaks oli 88-aastane proua, volikirja sisuks korteriomandi kinkimine. Kohapeal selgus, et inimesel puudus igasugune soov volikirja teha, rääkimata kinkelepingu sõlmimisest.

7. Notari poole pöördus tütar oma ema antud üldvolikirja alusel kinnisvaratehingu tegemiseks. Kuna ka volitaja oli tütrega notaribüroos kaasas, küsis notar temalt, kas ta on sellise tehingu tegemise tahtes kindel. Ilmnes, et volitaja ei saa aru kavandatava tehingu olemusest ja tagajärgedest. Notar keeldus lepingu tõestamisest ja teatas kohtule, et tema hinnangul vajab inimene eestkostet.

8. Notaribüroosse pöördusid proua (71) elukaaslane ja jurist sooviga koostada prouale uus testament. Pöördujate kinnitusel on proua reaktsioonid aeglased ja ta vastab küsimustele pika mõtlemise peale, kuid saab iseenesest asjadest aru. Prouaga vesteldes ilmnes, et ta ei oska moodustada ühtegi lauset ega väljendada oma mõtteid, sealhulgas ei tea ta oma elukohta, sugulasi ja seda, et ta on varem testamendi teinud. Notar keeldus testamendi tõestamisest ja soovitas pöörduda kohtusse talle eestkostja määramiseks.

9. Notari juurde toodi 75-aastane proua korteri müügilepingu sõlmimiseks. Selgus, et inimene ei oma ettekujutust tehingu sisust ega tea seda, kuhu asub elama pärast korteri müümist. Samuti ilmnes, et ta soovib notarile vaid oma muresid kurta (ta elab veeta ja elektrita korteris) ning tehinguid teha ei ole tal kavas. Leping jäi tõestamata, notar soovitas pöörduda eestkostja määramiseks kohtusse ja teavitas abivajavast isikust kohalikku omavalitsust.

10. Notaribüroosse tuli härra (80) sooviga vormistada volikiri. Kohapeal selgus, et härra ei saa tegelikult aru, kuhu ta on pöördunud ja mille jaoks volikirja anda soovib. Notari hinnangu ei ole inimene võimeline tehinguid tegema ja nende sisust aru saama, volikiri jäi tõestamata.

11. Sooviti võõrandada OÜ osa. Ostja ei suutnud notarile väljendada, miks ta soovib OÜ osa osta. OÜ-l oli maksuvõlg 18 500 eurot. Notari hinnangul oli ostja puhul tegemist variisikuga (niinimetatud tankistiga) ja tehing jäi tõestamata.

Tagasi üles