Riigireetmises kahtlustatav Pjotr Volin sai vanglas töötades hakkama jämeda rikkumisega (22)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna vangla. Pilt on illustratiivne.
Tallinna vangla. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Sel nädalal riigireetmises kahtlustatuna kinni peetud Pjotr Volini (s. 1953) tegemisi uurides selgus, et mees vallandati Tallinna vanglast 2003. aastal. 

Kui 5. septembril teatati kahest riigireetmises kahtlustatavast – major Deniss Metsavasest ning tema isast Pjotr Volinist –, oli tänu avalikele allikatele võimalik teha põhjalik ülevaade Deniss Metsavase tegemistest.

Tema isa, Pjotr Volini kohta oli teada, et tegu on endise Nõukogude Liidu piirivalvuriga, kes töötanud Eesti vanglateenistuses ning on nüüd pensionär. Eesti kodakondsuse sai ta koos oma pojaga valitsuse määrusega 1990. aastatel.  

Vallandati vanglast 

Volini tegemisi vanglateenistuses uurides selgus, et Volin töötas seal kuni 2003. aastani. Vanglateenistusse asus ta Tallinna Keskvangla valvurina tööle 1993. aastal. Valvurina täitis ta järelevalveülesandeid. 

Järelvalveosakonna põhiülesandeks oli korraldada vanglas järelevalvet, kinnipeetavate ja vahistatute kokkusaamisi, kartserikaristuste täideviimist ning vanglasse vastuvõttu ja vanglast väljasaatmist.

2003. aasta alguses viidi Volin vanglate liitmise käigus Tallinna vanglasse korrapidaja abi ametikohale, kuid ta vallandati juba mõned päevad hiljem, 3. jaanuaril. Nimelt oli Volin saanud hakkama jämeda rikkumisega vanglateenistuses, kui ta keeldus tööle tulemast. Justiitsministeeriumi andmetel oli põhjuseks rahulolematus enda üleviimise otsusega. 

Volin asus seejärel kohtuteed käima, mille käigus vaidlustas mees vallandamise käskkirja, kuid vallandamise otsuse jättis kohus jõusse.

Pärit Võrust 

Pjotr Volin on pärit Võrust. 1970. aastal lõpetas ta Võru 2. keskkooli, kus töötas tema isa. Pärast kooli lõpetamist suundus ta sõjaväeteenistusse, kus oli tegev 1979. aastani, kirjutas Õhtuleht

Pjotr Volini isast Oktrev Volinist on põgusalt juttu ajalehes Nõukogude Õpetaja 22. septembril 1979.  

Sealt võib lugeda, et Võru 2. keskkoolis sõjandusõpetajana töötav Oktrev Volin oli eesti partisanide reservis ning kuulus seejärel 1944. aasta augustis Lõuna-Eestisse saabunud operatiivgrupi koosseisu.

«Nüüd annab ta oma rikkalikke teadmisi ja oskusi edasi oma õpilastele. Paljud tema kasvandikud õpetavad juba ise komandörina relvajõududes noori kodumaakaitsjaid,» võib lehenumbrist lugeda.

Suguvõsauurimisele keskenduva portaali geni.com andmetel elas Oktrev Metsavas aastatel 1924-1997, tema vanemad olid Peeter Metsavas ja Ida-Sofie Metsavas. Seega võttis Pjotr Volini poeg Deniss Metsavas endale vanavanemate nime. Sama portaali andmetel oli Oktrev Volinil kaks abikaasat: Hele Volin ja Klara Volina.

Oktrev Volini vanavanaisa oli aga portaalist leitavate andmete järgi kuulus rukkikrahv Friedrich von Berg. Ametlikult Sangaste mõisahärral aga sellist järeltulijat polnud.

Kuna portaali saavad aga andmeid sisestada kõik huvilised, ei saa neid võtta sajaprotsendilise tõena, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees

Kahtlustus riigireetmises 

Esmaspäeval, 3. septembril pidas kaitsepolitsei riigireetmises kahtlustatavana kinni kaks meest, Deniss Metsavas (sündinud 1980) ja Pjotr Volin (sündinud 1953). Kuriteo toimepanemise ajal töötas Metsavas kaitseväe peastaabis.

Mehi kahtlustatakse Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsusele (GRU) Eesti riigisaladuste ja salastatud väliteabe edastamises. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul.

Teisipäeval, 4. septembril võttis Harju maakohus kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri taotlusel kahtlustatavad vahi alla.

Riigi peaprokurör Lavly Perling selgitas, et riigivastased kuriteod on riigiprokuratuuri jaoks prioriteetsed. «Tegu on raskete ning julgeolekut tõsiselt ohustavate kuritegudega ning prokuratuuri ülesanne on tagada neid asjades kohtukõlbulike tõenditega süüdistatavate kohtu ette viimine, et kohus saaks riigi vastu kuritegusid toimepannud isikute üle õigust mõista,» selgitas peaprokurör Perling.

«Viimaste aastate jooksul kohtu poolt süüdi mõistetud isikutele on heidetud ette osalemist Eesti riigi vastu suunatud tegevuses koostööd Vene Föderatsiooni luureteenistustega. Kõnealuse kriminaalasja sisuks on aga eelnevatest veelgi raskem kuritegu – riigireetmine. Praegu on alust kahtlustada, et Eesti riigisaladusi ja välissaladusi viidi teadvalt Vene Föderatsiooni luureteenistusele,» kirjeldas kriminaalmenetlust juhtiv Inna Ombler.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu sõnul on aastate jooksul järjest paranenud koostöö erinevate riigiasutustega, nii ka selles juhtumis oli koostöö kaitseväega hea. «Riigireeturi tabamine ei ole kunagi kerge, kuna tegemist on mõlema poole professionaalide ning hoolikalt ette valmistatud ja varjatud tegevusega,» kommenteeris Sinisalu. «Seega on reeturi tabamine alati võit neile, kes reeturi tabasid ja raske hoop neile, kelle heaks reetur tegutses,» lisas kaitsepolitsei peadirektor.

«Eesti riigile ja kaitseväele on tekitatud kahju. Me analüüsime olukorda, teeme vastavad järeldused ja astume sellest lähtuvalt vajalikud sammud. Kahju on küll tekitatud, Eesti kaitsevõimele on löödud haav, aga see on ravitav ja meie riik on endiselt kaitstud,» ütles kaitseväe juhataja Riho Terras. «Kaitseväe tegevuse aluseks on usaldus. Ja me usaldame oma inimesi, ka edaspidi ning ei luba kellelgi seda suhet lõhkuda,» lisas Terras.  

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet.

Kommentaarid (22)
Copy
Tagasi üles