/nginx/o/2017/05/24/6702827t1h0a68.jpg)
/nginx/o/2018/09/07/11396651t1hf7e6.jpg)
Mingi aja järel ei tekita minevikusündmused enam valusat reaktsiooni. Vähesed avaldaks vastuseisu naljatlevatele viidetele Hispaania inkvisitsioonile, kuid tänapäeva Vatikan ei püüa taastada kiriku mõttepolitseid ega kasuta ketserite vastu piinamist. Nõukogude impeeriumi puhul on ajaloolised haavad endiselt värsked ning uuesti tärkav Vene imperialism suur oht, kirjutab BNSi kolumnis Briti ajakirjanik Edward Lucas.
Natsisümboolika ei ole lahe. Kui nina kinni hoida ja internetis ringi vaadata, on võimalik leida Kolmandat riiki mälestavaid lippe, T-särke ja põrkerauakleepse müügil veebikeskkondades, mis müüvad ka paganlike tunnustega välgumihkleid ja Ku Klux Klani sümboleid. Ükski hea mainega jaemüüja selliseid kaupu endale ei varuks.
Oleks mõistlik eeldada, et hoidutakse ka mõrvarliku totalitaarse Nõukogude režiimi sümbolitest. Adolf Hitler ja Jossif Stalin olid liitlased natsirežiimi üllatusrünnakuni Nõukogude Liidu vastu 1941. aastal. Kurikuulsa Molotov-Ribbentropi paktiga jagasid kaks režiimi 1939. augustis omavahel Euroopa, määrates suure osa maailmajaost hakklihamasinasse. Internetiotsinguga on leitavad pildid Natsi-Saksa ja Nõukogude vägedest üheskoos rõõmsalt Poola laibal paraadi pidamas ja teineteisele au andmas.
Maailma suurim jaekaubandusfirma Walmart aga pakub 19,99 USA dollari eest «lahedaid» T-särke, mis kujutavad Nõukogude embleemi ja sirpi ja vasarat. (Need rõivad on 162 Nõukogude-teemalise toote seas, mida valmistab teine USA firma Buy Cool Shirts).
Walmarti enda reeglid keelavad toodete müügi, mis on seotud «mõne ajaloolise või päevakajalise sündmusega», mida võib pidada «solvavaks». Massimõrv, küüditamine, piinamine, usuline tagakiusamine ja tervete riikide hävitamine aastakümneid kestnud sõjalise okupatsiooni all on kahtlemata ajaloolised sündmused, mis vastaksid kindlasti igale mõistlikule definitsioonile sõnast «solvav».
Maailma suurim jaekaubandusfirma Walmart aga pakub 19,99 USA dollari eest «lahedaid» T-särke, mis kujutavad Nõukogude embleemi ja sirpi ja vasarat. (Need rõivad on 162 Nõukogude-teemalise toote seas, mida valmistab teine USA firma Buy Cool Shirts).
Leedu välisminister Linas Linkevičius on kutsunud Walmarti lõpetama nende särkide müüki. «Me usaldame Walmarti moraalset hoiakut ja kutsume eemaldama massimõrvarite sümboolikaga tooteid,» säutsus ta. Ainuüksi tema riigis hukkus aastatel 1944–1953 Nõukogude repressioonides 50 000 inimest, veel 20 000 leedulast jättis elu sissisõjas Nõukogude okupantide vastu.
Mingi aja järel ei tekita minevikusündmused enam valusat reaktsiooni. Vähesed avaldaks vastuseisu naljatlevatele viidetele Hispaania inkvisitsioonile, kuid tänapäeva Vatikan ei püüa taastada kiriku mõttepolitseid ega kasuta ketserite vastu piinamist. Nõukogude impeeriumi puhul on ajaloolised haavad endiselt värsked ning uuesti tärkav Vene imperialism suur oht.
Teised riigid, mis on Nõukogude Liidu käes minevikus kannatanud, ja mis kardavad praegu Vene agressiooni, peaksid Leedu protestiga liituma. Sama peaksid tegema ka nende liitlased (Balti riikide saadikute grupp saatis 30. augustil USA kaupluseketile Walmart kirja, milles nõuti nõukogude sümboolikaga kaupade müügilt kõrvaldamist – toim).
Praegusel furooril on palju sügavam iva: Venemaa mitmetähenduslik suhe oma Nõukogude minevikuga ja välismaailma soostumine sellega. Vladimir Putin on kurikuulsalt nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist eelmise sajandi suurimaks «geopoliitiliseks katastroofiks».
Venemaa ei varja Nõukogude Liidu puudusi (raamatud nagu Aleksandr Solženitšõni «Gulagi arhipelaag» on kergesti kättesaadavad), kuid tegeleb nende suhteliseks muutmisega. Jah, Stalin tegi halbu asju ning kohutavaid vigu ning plaanimajandus varises lõpuks tõepoolest kokku, aga Nõukogude Liit oli suur riik. See kaasajastas suurte raskuste kiuste oma majandust ja ühiskonda ning alistas Natsi-Saksamaa ja selle liitlased. Paljud Läänes, kas vaadetest või rumalusest tingituna, peavad sellist lähenemist osaliselt õigustatuks.
Suutmatus tegeleda ausalt oma minevikuga õhutab Venemaa praegust konflikti Läänega. Nõukogude võimu kokkuvarisemine oli kas vabanemine või lüüasaamine; see ei saa olla mõlemat. Kui see on lüüasaamine, siis on tänase Venemaa narratiiv alandusest ja ilmajäetusest loogiline. Lääs raputas haavadele soola ning nopib nüüd selle vilju.
Aga kui käsitleda 1991. aastat Venemaa jaoks rõõmsa vabanemisena, tekkib küsimus, kuidas Kreml päris ja reetis selle pärandi. Püüdke seda T-särgil kujutada.
*Kirjutamise hetkeks ei olnud Walmart vastanud kirjale Leedu suursaadikult Ühendriikides; firma pressimeeskond ei olnud vastanud ka minu päringutele.
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.