Eelnõu kriminaliseerib mittesalajase info edastamise välisluurele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Foto on illustratiivne.

FOTO: URMAS LUIK / PRNPM/EMF / Scanpix

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mis näeb ette karistuse ka mittesalajase info edastamise eest välisriigi luureteenistusele.

Riigikogus täna esimese lugemise läbinud eelnõu kohaselt sätestatakse edaspidi kuriteona väljaõppe saamine terrorikuriteo toimepanemiseks ning terroristlikul eesmärgil reisimine, selle korraldamine, rahastamine ning toetamine.

Reisimine terroristlikel eesmärkidel on tulevikus karistatav kuriteona juhul, kui inimene reisib teise riiki eesmärgiga panna seal toime terrorikuritegu, osaleda terroristliku ühenduse tegevuses või saada terroristlikku väljaõpet. Selle eest sätestatakse karistuseks kuni viieaastane vangistus.

Eelnõus sätestatakse kuriteona selgesõnaliselt välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Näiteks saab uue kuriteokoosseisu alusel karistada ka isikut, kes kogub riigi julgeoleku õõnestamiseks infot ka mittesalajaste valdkondade kohta.

«Õigel ajal karistusõiguslikult sekkumata jätmine võib pöördumatult kahjustada Eesti sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust. Seetõttu on vaja karistusseadustikku täiendada uue kuriteokoosseisuga, mille kohaselt oleks üheselt ja selgelt karistatav tegevus, mis oma olemuselt on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu,» sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ettepanekuna tuuakse eelnõus välja ka ohvriabi seaduse muutmine, mis tagab teiste ohvriabiteenuste kõrval terrorismiohvritele ka vajaliku psühholoogilise abi nii kaua kui vaja. Teenus tagatakse elanikele, kes on saanud kannatada nii Eestis kui ka välisriigis toime pandud terrorikuriteo järel. Lisaks tagatakse terrorikuriteo ohvrile kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Tagasi üles