Eestil pole ülevaadet topeltkodakondsusega inimestest, kuna sellist automaatset andmevahetust riikide vahel ei ole, ütles siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Merje Klopets.
Eestil pole ülevaadet topeltkodakondsusega inimestest (1)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
13. september 2018, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul võib mitmikkodakondsus tekkida juhul, kui inimene omandab sündides Eesti ja ka mõne teise riigi kodakondsuse, või võtab Eesti kodanikuna vastu teise riigi kodakondsuse. «Arvestades, et põhiseadus ei luba kelleltki ära võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust, siis sünniga Eesti kodakondsuse omandanud inimene peab valima, millise kodakondsuse säilitamist ta eelistab. Selle kohustuse täitmata jätmise korral riigipoolset sanktsiooni ei ole,» sõnas Klopets.
Kui inimesel on kaks kodakondsust, hindab passe väljastav politsei- ja piirivalveamet seda, kas ta on Eesti kodanik ning kas ta peaks teisest kodakondsusest loobuma. «Mitmikkodakondsuse ilmnedes alustatakse Eesti kodakondsuse kaotamise menetlust juhul, kui Eesti kodakondsus pole omandatud sünniga, vaid on saadud naturalisatsiooni teel,» ütles Klopets.
Eesti kodakondsuse äravõtmise otsustab politsei- ja piirivalveamet.
Siseministeeriumi andmetel on seni Eesti kodakondsus võetud 1262 inimeselt, kellel oli ka mõne teise riigi kodakondsus. Kui sünnijärgne Eesti kodanik soovib sellise riigi kodakondsust, mis ei luba mitmikkodakondsust, tuleb tal oma soovi juurde jäädes Eesti kodakondsusest loobuda.
Eesti kodakondsusest vabastati möödunud aastal 208 inimest.