Potikillud, käevõru ja kuulid

Viljandi ürgoru nõlval Huntaugu mäel tehtud arheoloogilised eeluuringud andsid tunnistust sellest, et seal oli asula, kus inimesed elasid arvatavasti viikingiajast muinasaja lõpuni. Foto: HEGE-LEE PAISTE

Viljandi ürgoru nõlval Huntaugu mäel tehtud arheoloogilised eeluuringud andsid kinnitust, et inimesed elasid seal juba tuhat aastat tagasi.

Viljandi ürgoru nõlvalt Huntaugu mäelt leiti muinasasula jälgede kõrval märke sõjavangide laagrist.

«Kõige tähtsam on, et saime aru, mitu kihti seal on ning kuidas need on tekkinud,» rääkis kaevamisi teinud mittetulundusühingu Arheoloogia ja Ehitusajaloo Grupp AEG arheoloog Rünno Vissak. «Esialgu tundus, et tegeleme ainult ühe kihiga, hiljem aga mõistsime, et Huntaugu mäel on olnud muinasasula, mis on eksisteerinud X–XIII sajandil.»

Samuti selgus, et nõlva on küntud, lisaks on ilmselt uusajal ülevalt mäetipust liigutatud pinnast allapoole. Kaks künnikihti teevad asja natuke keeruliseks: muinasaegsed jäänused on segamini.