Eesti kultuuriobjektid: alati kallimad kui planeeritud

Ringhäälingu uus hoone.

FOTO: SCANPIX

Mitu väga suurt ja kallist kultuuriobjekti – ERMi hoone, ringhäälingu uus hoone, kunstiakadeemia maja, ooperimaja, muusikaakadeemia kontserdisaal ja Lennusadama kompleks – vajavad ühel ajal ehitamist. Kõigi ehitamine hilineb ja kallineb.


Täpselt viisteist aastat tagasi otsustas riigikogu, et 1999. aastal peab valmima muusikaakadeemia uus hoone, samal 1999. aastal alustati Kumu ehitamist ja 2002. aastal omakorda Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehitamist.

Muusikaakadeemia uus maja ka valmis tähtajaks, tõsi, poolikuna, sest algul kavandatud kontserdisaal on siiani tegemata. Kumu ehitusega alustati kolm aastat kavandatust hiljem ja ERMi hoone ehitamist pole veel alustatud ka praegu, 2011. aastal.

Olukord on sama pinev praegugi, sest mitu väga suurt ja väga kallist asja tahavad ehitamist ühel ja samal ajal: ERMi hoone, ringhäälingu uus hoone, kunstiakadeemia uus maja, ooperimaja, muusikaakadeemia kontserdisaal ja lõpetamisjärgus on meremuuseumi Lennusadama kompleks. Komistuskiviks on kujunenud just ERMi venimine, sest see seisab ka ülejäänutel jalus.

Näiteks ringhäälingu juht Margus Allikmaa ütleb, et kuigi ERRi ja ERMi maja otseselt ei konkureeri (ERR avalik-õigusliku asutusena taotleb raha otse rahandusministeeriumilt, ERM on aga kultuuriministeeriumi rida), siis lõpuks on riigi rahakott ikkagi ühine ja kõike korraga ei saa.

Kaks ühist joont

Samamoodi lisab muusika- ja teatriakadeemia rektor Peep Lassmann, et neil on olemas raha oma kauaoodatud kontserdisaali jaoks ja kevadel võiks ehitamisega alustada, kuid segadus ERMi ümber võib muuta ka nende plaane. «Kui ERM Euroopa Liidu toetust ei saa, siis ilmselt mängitakse rahajaotus ümber ja meiegi võime ohus olla,» räägib Lassmann kontserdisaali ehitusest.

Suurte kultuuri- ja haridusobjektide ehitamisel on Eestis vähemalt kaks ühist joont. Esiteks ei saa need kunagi tähtajaks valmis. ERMi ja Kumu valmimise hilinemist pole mõtet üle korratagi. Sama stsenaarium on aga pidev. Näiteks kunstiakadeemia pidi valmima tänavu sügisel, nüüd on hästi, kui tänavu üldse ehitamist alustatakse.

Ka rahvusringhääling pidi algsete plaanide järgi oma uue hoone avama tänavu 18. detsembril, kuid praegu pole isegi teada, millal ehitamist alustatakse. Meremuuseumi Lennusadama kompleksi – mis on väiksem ja suhteliselt odavam asi – ehitamiseks planeeriti alguses aasta, tegelikult kulub rohkem kui pool aastat enam.

Ja rahast rääkides kehtib ka alati kuldreegel – ikka rohkem, kui alguses öeldi. Näiteks Kumu ehitamise alguses räägiti umbes 33 miljonist eurost, kui hoone valmis sai, ütlesid selle juhid, et kõik kokku läks maksma 41 miljonit. Samas – kui Äripäev viis aastat tagasi liitis kõigi Kumu hangete maksumuse, said nemad summaks 47 miljonit.

Veel sellel kevadel lootis ERM teha ehitushanke 37,8 miljoni euroga, nüüd arvestatakse ehituse puhul juba 15 miljonit eurot suurema summaga ja kõik asjad kokku peaks tööprojekti järgi tulema 87,7 miljonit.

Tehtud on palju vigu

Kunstiakadeemia räägib oma maja hinna puhul jonnakalt ikka veel 25 miljonist eurost, kuid alles kaks nädalat tagasi haridusministeeriumi tellimusel valminud uuring pakub hinnaks juba rohkem kui 40 miljonit eurot.

Meremuuseumi puhul tehti hankeleping 7,1 miljoni euro peale, kuid ainult aasta hiljem pandi kaks miljonit otsa. Kaks miljonit ei tundu suur summa, aga tegelikult on see plaanitust veerandi võrra rohkem. Ooperimaja ja rahvusringhääling pole veel hinnapäringute juurde jõudnud, kuid kas ajalugu vaadates on põhjust loota, et need tehakse selle raha eest, mida lubatakse?

Valmimise hilinemise ja ülekulude puhul võib alati süüdistada riiki, täpsemalt vastutavaid ministeeriume, ja kindlasti on nad vigu teinud. Ent vähemalt sama palju süüd on vastavate kultuuriobjektide juhtidel endil. Näiteks ERMi puhul on raske eitada, et nad olid ehitushinna arvestamisel liiga optimistlikud.

Nüüd ongi kultuuriministeerium andnud ERMi projekti vedamise Riigi Kinnisvara ASi kätte, põhjendades otsust järgmiselt: «Muuseumitöötajad saavad keskenduda muuseumitööle.»

See on diplomaatiline kõnepruuk, mis tõlkides tähendab – teie tegelege oma kogude ja näitustega, jätke ehitamine proffidele. Ka kunstiakadeemia ehituse venimine on paljuski põhjustatud akadeemia juhtkonna enda valearvestustest ja planeerimisvigadest.

Ehitushinnad pakutakse väiksemad, tähtajad lühemad, rahastamisallikate osas ollakse optimistlikumad, kui reaalsus lõpuks välja kukub.

Väikeprojektide olukord sama

Selle aasta novembri alguses pandi lõpuks Saaremaal nurgakivi uuele politsei- ja päästehoonele. Vana tuletõrjemaja lammutati neli aastat tagasi. Ehituse alustamine venis. Kui guugeldada sõnapaari «ehitus seiskus», annab otsingumootor kümneid tulemusi. Väga palju on selliseid probleeme olnud kohalikel omavalitsustel. Näiteks võib tuua Keila koolimaja, mille ehitus seisis rahapuudusel aasta ja mille töid jätkati 2009. aastal.

Majanduskriisi ajal sai väga popiks lepingute ülesütlemine, nii tellija kui ka ehitaja poolt. Tallinna Tehnikaülikool ütles eelmisel aastal üles lepingu Facio ehitusega uue õppehoone osas. KMG Ehitus jälle peatas teletorni rekonstrueerimise. Mõlemal juhul läks vaidlus nii kaugele, et lõpuks korraldati uus hange.

Samamoodi läks Muhu hooldekogu majaga, Tartu Ülikooli Narva kolledži uue õppehoonega, Jõgeva lasteaia ehitusega, Kuressaare Ristiku lasteaiaga, Tartu Herbert Masingu kooliga – kõik need on juhtumid viimasest paarist aastast, kus ehitus on ühel või teisel põhjusel toppama jäänud. (PM)
----------------------------------------------------------

Ringhäälingu uus hoone
• Asukoht: Tallinn, Kristiine linnaosa, Tuisu tänav 21
• Hind: ERR on ise seadnud maksumuse ülempiiriks 64 miljonit eurot.
• Ehitamise aeg: ERRi eesmärgiks on alustada ehitamisega 2013. aastal ja valmis saada 2017. aastal.
• Asjade praegune seis: maja põhiprojekt on valmis, ekspertiisi põhjal viiakse sisse viimaseid pisitäiendusi. «Kõik eeltingimused ehitusloa taotlemiseks või ka ehitushanke läbiviimiseks on täidetud,» ütleb Margus Allikmaa. Tegelikke otsuseid rahastamise ega ka ehitamise alustamise kohta pole riik veel teinud.

Ooperimaja
• Asukoht: Estonia soovib selleks Admiraliteedi basseini äärset ala Tallinnas
• Hind: pakutakse 110–140 miljonit eurot. Ei sisalda maa hinda, mis võib lisada veel vähemalt 20 miljonit eurot.
• Ehitamise aeg: Estonia hinnangul peaks valmis olema 2018. aastal.
• Asjade praegune seis: ühtegi konkreetset otsust ehitamise ja rahastamise osas pole tehtud. «Käib rahastamisallikate otsimise ettevalmistamine,» jääb kultuuriministeerium diplomaatiliseks. Rahandusminister Jürgen Ligi on riigikogu ees öelnud, et ooperimaja lähiaastatel raha ilmselt ei saa.

Meremuuseumi Lennusadama kompleks
Asukoht: Tallinn, Patarei vangla kõrval
Hind: algselt hange 7,1 miljoni euro peale, see kallines ehitamise käigus rohkem kui kahe miljoni euro võrra.
Ehitamise aeg: 2010–2012. Pidi valmima 2011 juunis, tegelikult valmib 2011. aasta lõpus.
Asjade praegune seis: muuseumi avamise kuupäevaks on määratud 11. mai 2012. Äsja lõpetati tööde mahukaim osa – vesilennukite angaaride ehitus.

Kunstiakadeemia uus hoone
• Asukoht: Tallinna kesklinn, Tartu maantee 1
• Hind: algselt 45 miljonit eurot. Siis seda kärbiti ja kunstiakadeemia ise pakub praegu hinnaks 25 miljonit
eurot. Haridusministeeriumi tellimusel novembri alguses valminud analüüs aga ütleb hinnaks 40,7 miljonit.
• Ehitamise aeg: ehitus juba ääri-veeri käib.
• Asjade praegune seis: vana hoone lammutati eelmisel aastal. Ehitusplatsi valmistatakse ette. Käivad aga vaidlused naabritega ja endiselt pole täielikku selgust ka rahastamises.

Kumu
• Asukoht: Tallinn, Kadrioru pargi serval
• Hind: kõige esimene hange, mille Merko võitis, oli 33 miljonit eurot. Erinevad allikad annavad lõplikus hinnaks 41–47 miljonit eurot.
• Ehitamise aeg: riigikogu otsus 1996. aastal. Ehitati 2002–2006. Pidi valmima 2005. aasta kevadel, tegelikult lükkus poole aasta võrra edasi.

• Asjade praegune seis: Kumu töötab ilusasti. Ainsaks probleemiks on, et majanduskriisi ajal kukkus külastuste arv 160 000 pealt 110 000 külastajani aastas.

Muusika- ja teatriakadeemia uus hoone
• Asukoht: Tallinna kesklinn, Rävala pst
• Hind: 8,3 miljonit eurot. Täpset hinda aga ei tea keegi, sest osa töid tehti juba rubla ajal.
• Ehitamise aeg: otsus ehitada tehti 1983. aastal, 1996. aastal riigikogu kinnitas selle. Ehitati aastatel 1991–1999. Kontserdisaal jäi üldse ehitamata.
• Asjade praegune seis: muusikaakadeemia töötab kenasti. «Maja on mugav ja funktsionaalne,» ütleb rektor. Tuleval kevadel tahetakse alustada kontserdisaali ehitusega, see maksaks 10–11,5 miljonit eurot.

Eesti Rahva Muuseum
• Asukoht: Tartu, Raadi
• Hind: praegu käigus oleva tööprojekti järgi hinnanguliselt 87,7 miljonit eurot. Veel sellel kevadel, kui ERMi korraldatud ehitushange läbi kukkus, rääkisid muuseumi juhid 37,8 miljoni eurosest ehitushinnast.
• Ehitamise aeg: riigikogu kinnitas ERMi uue hoone ehitamise otsuse 1996. aastal, eesmärgiga alustada ehitusega 2002. aastal. Nüüd loodetakse ehitamisega alustada 2012. aastal. Tehtud on ka eeltöid – muuseumi territooriumil on juba likvideeritud kogu reostus ja valmis on ehitatud pinnavete reguleerimise süsteem.
• Asjade praegune seis: projekteerimistööd on lõpetatud. Oodatakse Euroopa Liidu kaasrahastamise otsust, taotletud summa on 32 miljonit eurot, otsus peaks tulema selle aasta sees.

Tagasi üles